Tänasel jüripäeval tähistame ühtlasi veteranipäeva, mil on oluline meeles pidada ka praeguse kriisi eesliinil tegutsejaid. Tänases vestlussaates “Taevas tuleb appi!” osalesid luterliku kiriku esindajad erinevates kaplanaatides: kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar, politsei peakaplan Valdo Lust, sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja saatejuhina Tauno Toompuu, kes vaimulikutöö kõrvalt on kaplan oma teenimispiirkonnas Virumaal.

Võidelda tuleb nähtamatu vaenlasega

Kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar lausus, et kriisi puhkedes, täpsemalt selle esimestel tundidel, vaadati kohe ka kaitseväe kaplanaadi poole, kelle esmane ülesanne on hoida tegevteenistuses olevate inimeste moraali, et inimesed oleksid valmis eelseisvaid ülesandeid täitma. Kriisi ajal, kui inimesed saavad kannatada, tuleb kaplanaadil pakkuda hingelist tuge neile, kel on eemal viibides mure oma lähedaste pärast. Ajateenijatel endil tuli olukorraga kiiresti kohaneda, sest kriisi puhkedes andis kaitseväe juhataja korralduse kõik eemalviibimised, näiteks nädalavahetuseks antud linnaload, tühistada. Kogu nädalavahetuseks kasarmeeritud ajateenijate tegevus tuli ümber korraldada.

Siiski kinnitas Kutsar, et praegust kriisi ei saa pidada väljakutseks kaitseväe jaoks. See ei ole kuidagi kaitsevõimet nõrgestanud ja väljaõpe on endiselt heal tasemel. Küll on kaitsevägi on meditsiinitöötajatele abiks oma välitelkide ja kaitseväe väljaõppe saanud inimestega. Sõnavara, mida mundris inimesed praeguses situatsioonis kasutavad, on tsiviilelanike jaoks pisut harjumatu, näiteks “rindejoon”, “tagala”, “sihitada nagu snaprituli”, kuid Kutsari sõnul ometi asjakohane – vaatamata sellele, et sõda ei ole, on olukord sarnane ja tuleb võidelda nähtamatu vaenlasega.

Tauno Toompuu tõi omalt poolt näiteks töö vanglates, kus kaplanid peavad viis päeva järjest kohal viibima – nad elavad ja ka ööbivad vanglas sarnaselt kinnipeetavatele ning küsis, kas sarnaseid ümberkorraldusi on tulnud teha ka kaitseväes. Gustav Kutsar vastas, et üldiselt kehtib kaugtöö režiim, kuid nädalavahetustel peavad kaplanid viibima kasarmutes tegevväelaste juures.

Hingerahu ja palve aitavad ka aitajaid

Sotsiaalministeeriumi juurde vahetult enne kriisi loodud haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaat sai kohe ka oma tuleristsed.Sotsiaalministeeriumi juurde loodud haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaat on saanud oma esimesed tuleristsed. See on olnud suur väljakutse ja intensiivistanud võrgustiku loomist, ütles Katri-Aaslav Tepandi. Lühikese kriisiajaga on tehtud ära mitme aasta töö. Kaplanaat on kriisiolukorras arvestatud, kaasatud, kutsutud, oodatud. Koos EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutusega on loodud ka vabatahtlike võrgustik, mis tähendab, et umbes 60 inimest toetavad ja nõustavad helistajaid, kes on mures oma lähedaste pärast haiglas ja vajavad eestpalvet ka enda murede lahendamiseks, nagu hirm ja töökaotus. Igal haiglal on nüüd oma personaalne hingehoidja, kes on telefoni teel kättesaadav. Samuti on hingehoiustatud suuremad hooldekodud. Väiksemate hooldekodude puhul on tarvis veel koguduste abi – Aaslav-Tepandi leiab, et see on kindlasti üks kogukonna teenimise koht. Seni on vaimulikud abipalvetele vastanud ja kui öeldakse, et neid on vaja, siis ka kiirreageerinud. Haiglaõed on tema sõnul öelnud, et neil endil on hingehoidu ehk rohkemgi vaja. Kuna meditsiinipersonal on üle koormatud, siis on üheks uueks ülesandeks hingehoidjate jaoks kujunenud seegi, et nad aitavad patsientidel oma lähedastega sidet hoida. Või olla nende asendajaks elu lõpuhetkedel, kui lähedaste juuresviibimine pole piirangute tõttu võimalik. Praegu on Eesti Kirikute Nõukogu eestvõttel loomisel portaal, kuhu abivajajad edaspidi saavad pöörduda. Kokkuvõtteks leidis sotsiaalministeeriumi vanemkaplan, et kaplanaat loodi just õigel ajal. Äreval ajal on tarvis inimesi, kes on hingerahu ja palvega abiks – ja praegune on olnud omamoodi imeline aeg.

Kaplanaat on sild kiriku ja riigi vahel

Politsei peakaplan Valdo Lust nentis, et kõige suurem väljakutse on olla abiks nendele, keda sa võid ise ohustada. Politsei kaplanaat on olnud toeks teistele ja andnud nõu, kuidas oma tööd kriisiajas ümber korraldada. Tavaline töö pole kuhugi kadunud, aga selle vorm on tublisti muutunud.  Kriisid, milleks seni on tehniliselt valmistutud, pole praegusega üldse sarnased. Senistest teadmistest saab kasutada vaid üht osa, kuid suuremalt jaolt on kriis nõudnud siiski täiesti uut lähenemist, asjade ümbermõtlemist.

Abipolitseinikke on väga vaja, kuid nende leidmine ei ole kerge, ütles Lust. Sageli küsitakse endalt, et kuidas sa nõustad vormikandjat. Politseitöö nähtav osa on liiklustrahvide tegemine, kuid valdkond on tegelikkuses ju väga suur – tegeletakse ju ka näiteks laste ja noortega, otsitakse kadunuid… Need, kes siiski kohale tulevad, on olnud üllatunud politseitöötajate avatud meelest ja ka sellest, kui hästi on asjad korraldatud. Valdo Lust lisas, et kogudustega on kaplanaadil väga hea koostöö – abipalvele ei öelda kunagi ära. Kaplanaat ongi sageli sillaks kiriku ja riigi vahel – selle töö kaudu saadakse aru ühistest eesmärkidest.

Kaplani töö on põnev ja vajalik ning vaimulik saab oma teadmisi ja kogemusi kohe rakendada, kinnitasid kaplanaatide esindajad ja kutsusid saates üles vaimulikke kaplanite perekonnaga liituma.

Head veteranipäeva ja sügav tänu meie kaplanitele ja kõigile teistele, kes praeguses ajas meie kõigi pärast eesliinil tegutsevad!