Mälestustahvel naasis Martin Lutheri monumendi kohale

Tänase usupuhastuspüha keskpäeval taaspaigaldati Martin Lutheri monumendi kohale Kumna teeristi mälestustahvel, mis oli mõnda aega uuenduskuuril. Õnnistamistalitusel, paigas, kuhu  Georg Otto Wilhelm Meyendorff lasi 1862. aastal püstitada Martin Lutheri ausamba, teenisid piiskop Tiit Salumäe ja Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt.

Piiskop Tiit Salumäe ja Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt pidulikul õnnistamistseremoonial (Foto: Valdur Vacht)

Piiskop Tiit Salumäe ütles kõnes, et tegemist oli esimese eestikeelsete kirjadega ausambaga. Evangeeliumi Piibliseltsi Peakomitee esimehena hoolitses Meyendorff selle eest, et igas koguduses oleks emakeelne piibel. Salumäe, kes saabus sündmusele Eesti Piibliseltsi konverentsilt, avaldas lootust, et uus sajand toob ka uue piiblitõlke ning Martin Lutheri ja Georg Meyendorffi töö jätkub.

Usureformaatori Martin Lutheri monumendi kunagisel asukohal sepisraamis olnud mälestustahvel restaureeriti keilalase Tõnu Karu eestvõttel osaühingus DM Marketing. Tahvli uuendamise kulud kattis Keila linn.

Ühispildil on inimesed, kes on vaikselt, kuid järjekindlalt samba taastamise nimel tegutsenud. (Foto: Valdur Vacht)

„Ligi kümme aastat tagasi paigaldatud tahvel oli kulunud ja tekst sellel polnud enam loetav,“ selgitas Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt ja lisas, et värskenduskuuri käigus teksti pisut korrigeeriti ja lisati ka ülevaade sellest, mida tähendas reformatsioon Eesti jaoks.

Harku vallavanem Erik Sandla kommenteeris, et Harku vald on osalenud mälestussamba taastamise eeltöödes juba alates 2009. aastast, mil samba asukoht puhastati heakorrastustalgute käigus võsast. Järgmisel aastal paigaldatigi koos Tutermaa Seltsiga sinna mälestustahvel. Seejärel taotles vald riigilt samba aluse maa valla omandisse, rajas juurdepääsutee ja parkla, tänavavalgustuse ja haljastuse. Vald hoolitseb sellegi eest, et infotahvli ümbrus püsiks korras.

„Pikka aega on inimesed vallast, Keila linnast ja kogudusest ausamba taastamisse panustanud tasapisi oma vabast ajast ja entusiasmist. Mõnikord on see protsess olnud ka nagu jäämurdmine, sest kogukonnas tundub ju ikka olevat palju elulisemaid ja pakilisemaid asju, kui ühe samba rajamine,“ tunnistas vallavanem. Koostöö erinevate osapoolte vahel on Sandla hinnangul saanud uue hoo ja muutunud sihipärasemaks alates möödunud aastast, mil konsistoorium võttis ausamba taastamise oma eesmärgiks ja asus tegevusi koordineerima. Sandla selgitas: „Alati on oluline, et tegevuse eesotsas oleks mõni särasilmne fanaatik.“ Euroopa Liidu toetuse abil korda tehtud pastoraadile ja mõisahoonele on sammas turismiobjektina hoonekompleksi oluliseks täienduseks, arvab ta.

Külalisi võõrustas ajaloolises pastoraadis Keila Miikaeli kogudus (Foto: Valdur Vacht)

Pidulikul tseremoonial, kus osalesid lisaks luterliku kiriku vaimulikele ja koguduseliikmetele Harku vallavalitsuse ja linna ning kohaliku kogukonna esindajad, kruviti värskendatud infotahvel oma kohale tagasi. Reformatsiooni aastapäeva puhul kõlas Martin Lutheri „Üks kindel linn ja varjupaik“. Õnnistamistalituse järel võõrustas kokkutulnuid ajaloolises pastoraadis Keila Miikaeli kogudus ja pakkus maitsvat oasuppi.

Pastoraadis sai näha ka Martin Lutheri kuju maketti (Foto: Valdur Vacht)

 

1949. aastal nõukogude võimu poolt hävitatud sammas loodetakse taastada 2024. aastaks, mil usupuhastuse jõudmisest Eesti ja Liivimaa aladele möödub 500 aastat.

Meeldib 2