Peapiiskop Urmas Viilma vastab, miks on kirikud avatud

Miks just kirikud ja teised usuliste talitustega seotud asutused peavad kõikide teiste muude suletud ettevõtete, organisatsioonide ja institutsioonide kõrval avatud olema? Kas see ei kujuta endast samaviisi nakkusohtu? , päris uudisteportaal Delfi täna peapiiskop Viilmalt, kes vastas, et kirikute avatuna hoidmine on just kriisiajal paljude inimeste jaoks tähtis.

Peapiiskop Urmas Viilma kommentaar:

“Eesti nagu ka muu maailma praktika erinevate suuremate ja lokaalsemate kriiside puhul kinnitab seda, et inimesed tulevad kriiside ajal kirikutesse. Eesti näited on „Estonia“ katastroof, Pala bussiõnnetus, erinevad hooldekodude põlengud, isegi kohalikul tasandil toimunud liiklusõnnetused või ka peretragöödiad toovad inimesed kirikutesse. Mujal maailmas on need olnud ka terroriaktid või muud rahvuslikud katastroofid. Aga ka koroonapandeemia on tekitanud ühiskonnas palju depressiooni. Kõik psühholoogid, psühhiaatrid, hingehoidjad ja vaimulikud võivad seda kinnitada. Kirik on endiselt see koht, kuhu inimesed tulevad ennast vaimselt laadima. On inimesi, kes seda ei tea või ei pea oluliseks, kuid see ei tähenda, et pole inimesi, kellele see on tähtis. Kirikute avatud hoidmine on vaimse tervise jaoks väga oluline väga paljude inimeste jaoks. Kirikud teevad omalt poolt ka kõik selleks, et viiruse levikut takistada. EELK kirikuvalitsus on ka andnud välja vastava juhise, millest kirikud peavad lähtuma. Võtame viiruseohtu väga tõsiselt.

Üks oluline asi, millest üldse avalikkuses pole väga räägitud, on usuvabaduse kui ühe universaalse inimõiguse tagamine. Vastavalt EV põhiseaduse § 40 võib usuvabadust piirata ainult siis, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Hetkel ei saa otseselt väita, et selline olukord oleks tekkinud. Ei ole kinnitust selleks, et oht tervisele oleks hetkel just kirikutes suurem kui mujal, või juba piisav selleks, et rakendada põhiseaduses nimetatud usuvabaduse piiramist. Eestis ei pöörata usuvabaduse küsimusele väga tähelepanu, kuna seni on kõik olnud ka kenasti korras. Tanel Kiik siiski nimetas seda oma intervjuus Aktuaalse Kaamera uudistesaates. Eesti kui ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriik peab selliseid asju aga jälgima eriti täpselt. Ei tohi unustada ka seda, et avalikkuses jäetud mulje, et otsused on kuidagi luteri kiriku kesksed, on väga pealiskaudsed. Usuvabadus tuleb tegelikult tagada kõikide Eestis tegutsevatele usulistele ühendustele, sealhulgas juutidele, kes tähistavad just neil päevil Hanuka püha või ka maausulistele, kelle jaoks on oluline talvine pööripäev.

Usuvabaduse printsiipidest lähtumine Vabariigi Valitsuse korraldustes näitab eriti rahvusvahelisel tasandil, kuidas EV isegi koroonakriisi tingimustes usuvabadust tagab ja universaalsetest inimõigustest hoolib. Kuigi tavainimesele võib tunduda meelelahutus ja sport väga sarnane usulise tegevusega, ei ole nimetatud tegevuste puhul siiski tegemist universaalsete inimõigustega ei lokaalselt ega rahvusvaheliselt. Riik jälgib ka seda, kuidas mujal Euroopas neid asju aetakse. Sealgi on kirikud, mošeed ja sünagoogid olnud eritähelepanu all ka koroonakriisis. See näitab riigi hoolimist.”