Õpetaja Jaak Aus: kirikust leiab inimene praegusel ajal hingerahu ja turvatunnet

Kuku Raadio Vox Populi saates rääkis 10. detsembril Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus sellest, mida ta arvab pandeenia ajal kirikutele osaks saanud kriitilisest tähelepanust ja sellest, kuidas on eeseisvate pühade ajal teenistustel osalemine korraldatud.

Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus (Foto: Regina Hansen)

Saatejuht Timo Tarve küsis õpetaja Jaak Ausilt, millised mõtted on vaimulikul seoses kirikute ootamatu rambivalgusesse sattumisega. On ju avalikku tähelepanu saanud nii riigipoolne helde katuseraha jagamine kui ka võimalus kirikuid praeguses eriolukorras lahti hoida. Neil teemadel rääkides kohtab avalikkuses üksjagu ilkuvat suhtumist, mis võrdsustab kirikud sisuliselt kõrtsidega ja kui veelgi emotsionaalsemalt väljenduda, siis kujutatakse neid peaaegu katkupesadena.

Tallinna Kaarli kui Eesti ühe suurema koguduse õpetaja Jaak Aus tunnistas otsekoheselt, et selliseid arutelusid jälgides vajuvad tal vahel lihtsalt käed jõuetult rüppe. Ta selgitas, et on küll kaugel sellest, et kirikut peaks kuidagi erilist esile tõstma või sellele erikohtlemist rakendama, ent tuletas meelde, et kirik ega kogudus ei asu siiski kusagil väljaspool ühiskonda, vaid need inimesed on võrdväärsed ühiskonna liikmed, loomulik osa sellest. Lisaks on kirikul eriti just praeguse pandeemia ajal täita oma eriline roll.

Hingekarjane nentis, et inimesed on väsinud, häiritud ja ärrituvad praegusel ajal kergesti ja neid on sageli haaranud lootusetuse tunne. Oma hirmus ja ümbritsevas kaamoses on loomulik, et inimesed hakkavad rohkem otsima igavikulisi väärtusi ja seda, mis annaks lootust, hingerahu ja positiivseid emotsioone. Kirik ongi see rahunemise, enesesse vaatamise ja julguse kogumise koht, kus inimene tunneb sageli seda, mida ta mujalt ei leia – turvatunnet, hoidmist ja lootust, ning seda ilkujate arvamusest hoolimata. Mida rohkem õnnestub kirikuid lahti hoida, seda vähem on tööd meedikutel, perenõustajatel ja psühholoogidel, leidis Aus.  

Vaimulik rääkis, et see sügis on tema jaoks olnud erakordne ja mõtlemapanev, sest viimsele teele on tulnud saata erakordselt palju noori inimesi. Tema sõnul on nädalas vähemalt kaks matust, kus lahkub mõni 30-50-aastane inimene. Seda õnneks küll mitte oma vabal tahtel, kuid emotsionaalsel  pingel ja kaasnevatel haigustel on olnud suur osa selles, et inimene väsib, kuigi peaks olema täies elujõus, oma elukaare tipul. Vaimuliku sõnul on päris mitmed neist ise oma maise teekonna lõpul tema poole pöördunud, ja olemata küll koguduse liikmed, soovinud siiski ärasaatmist just kirikust.

Saatejuht Timo Tarve uuris vaimuliku arvamust ka kirikutele eraldatud katuserahade kohta. Aus vastas, et ka Kaarli kogudus on saanud katuserahasid, kuid Kaarli koguduse nimel ütles Aus, et kirik ei juhindu oma tegevuses kindlasti sellest, mis erakond talle raha eraldab. Küll on katuseraha eraldamine aidanud palju just väikeseid maakogudusi, kus neile toetuseks antud 3000-5000 euro suurune rahaeraldis võib olla tavapärane aastaeelarve. Selle rahaga saab lappida varisemisohtliku katuse või paigata läbivajuva põranda või teha ära mõne muu hädavajaliku töö, et kirikuuksed saaks inimestele lahti hoida.

Jaak Aus rääkis ka kirikus kehtivatest piirangutekst ja nendega kohanemisest. Vaimulik andis nõu, et tänavu tuleks kindlasti vaadata oma koguduse kodulehele, et teada saada teenistuste ajad ning ka tingimused, et piiranguid arvestades jumalateenistusel osaleda.

Kaarli kirikus  salvestatakse näiteks koolide jaoks pühadetervitused tavapärase kirikus toimuva aktuse asemel videosse. Jõulupühade ajal on võimalik tulla ka jumalateenistusele kirikusse.

Tavapäraselt on Kaarli kirikus olnud jõulupühadel kolm teenistust ja lisaks jõuluöö missa, et umbes 3000 kirikulist ära mahutada. Tänavu arvestatakse maksimaalselt 2000 teenistustel osalejaga ja kuna osavõtjate arv on piiratud 400 inimesega, on jõululaupäeval teenistusi lausa kuus: kell 10, 12, 14, 16, 18 ja 22. Kirikuliste kohad on pinkides ära märgitud ja jumalateenistusel osalemiseks on sisse seatud eelregistreerimine. Piirangud järgitakse hoolikalt: vaimulik kannab visiiri, kõigil osalejatel tuleb desinfitseerida käsi ja kanda maski, koorid ei laula. Küll aga mängib orel ja kirikulised saavad pühadeehtes kirikus jõululaule laulda.