„Olen olnud viimastel nädalatel palju meedia tähelepanu all. Oma initsiatiivi ei ole ma meediasse saamiseks näidanud ühegi viimase nädala intervjuu või uudisloo loomiseks,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma täna ERRi uudisteportaalis ilmunud arvamusloos oma viimaste nädalate kogemustest meediaga suhtlemisel. Vastastikku austavas koostöös meediajälgijatele huvi ja uute teadmiste pakkumise kõrval on see toonud ka ebameeldivaid muljeid.

Peapiiskop Urmas Viilma selgitab, et oma ametis meediaga suheldes on ta püüdnud lähtuda sellest, et kogu rahvast teeniva kiriku tegevus ja õpetus peab olema nii palju kui võimalik avalik ja arusaadav. See on tähendanud ka ajakirjanikega aktiivset koostööd. Ta lisab, et on seetõttu kirikujuhina teinud ennast üsna kergesti kättesaadavaks intervjuude andmiseks ja selgituste jagamiseks ega ole läinud kunagi intervjuule eelarvamuse või kindla hoiakuga konkreetse ajakirjaniku suhtes.

Lõppenud nädalal sai Urmas Viilma enda sõnul kinnitust, et põhjalikud intervjuud on mõeldud pigem selleks, et küsija saaks paljude selgituste seast välja õngitseda arvatavasti enda eelhoiakuid või siis meediakanalis kokku lepitud kajastustonaalsuse või kallutatuse astmega sobivad mõtteid.

“Pühakodade programmi” ja Jõgeva kiriku rahaeraldise teemal saates “Aktuaalne Kaamera. Nädal” puhul esitati kiriku poolt ajakirjanik Toomas Potile paljudele selgitustele lisaks täpne dokument, kui palju on EELK iga koguduse kaupa ise pühakodade korrashoiuks ja haldamiseks panustanud “Pühakodade programmi” tegevuse viimasel viiel aastal 2014-2018. Seda, et EELK koguduste panus pühakodade kordategemiseks oli üheksa miljonit eurot, ei kajastatud, küll aga seda, et riik on eraldanud selleks kaks miljonit eurot, mis on kahtlemata suur, kuid siiski kordades väiksem panus.

Mulje riigi rahastusel kirikust oli seotud teemaga, et kirikul on oma kinnisvaraettevõte, mis planeerib uue moodsa büroohoone ehitamist, süvenemata, et seegi tegevus aitab katta kiriku tegevuskulusid. „Kui eelnevale lisada Jõgeva kirikule ilma kiriku enda teadmata eraldatud miljon, oligi saatelõigu suund paigas,“ lisas Viilma.

Viimase nädala jooksul peapiiskop siira huvi kõrval kohanud ka intervjueerimisstiili, et küsimus esitatakse väite vormis, milles kajastuvad eelnevalt kujundatud hoiakud ja eelarvamused. Peapiiskop tõi näite, et esmaspäevases veebisaates „Vilja küsib“ esitas Eesti Päevalehe ajakirjanik Vilja Kiisler talle küsimusena väited, et kirik kiusab taga naisi ja geisid, põhjendusega, et naisi on ordineeritud vähem kui mehi ja geisid üldse ei ordineerita.

Lisaks süüdistas ajakirjanik intervjuus luterlikku kirikut ja peapiiskoppi “ekrestumises”, kirjutas kristlik portaal Meie Kirik ja tõi kirjutises ka stiilinäite pikemast intervjuust.

Vilja Kiislerile antud intervjuust on meedia, sh rahvusringhääling, omakorda eraldi uudisena pidanud vajalikuks esile tõsta üksnes geidest vaimulike kandidaatide küsimuse.

Peapiiskop Urmas Viilma selgitas täna ilmunud ERRi artiklis lähemalt, millised nõudmised pereväärtuste osas kehtivad tegelikult kõigile vaimulikukandidaatidele olenemata nende soost ja seksuaalsest sättumusest.

„Ma austan väga ajakirjanike tööd ja olen isegi kaalunud minna ennast selles valdkonnas täiendama. Ma võtan alati tõsiselt põhjendatud ja argumentidega kaitstud kriitikat, isegi kui see on valus ja ebameeldiv. Kuid ma tajun ülekohtuna ajakirjaniku isiklikel hoiakutel ja pealiskaudsusel rajanevat teemakajastust. Eriti olukorras, kus ma tean, et tegelikud faktid ja taust on kajastajal olnud käeulatuses. Aus vastus ja tõde on sageli ainult küsimuse kaugusel,“ kirjutas Viilma.

Loe lähemalt:

Urmas Viilma: Aus vastus on küsimuse kaugusel, ERR, 13.10.2020