„Kui kirik on nagu ristiinimese sünnitusmaja ja vaimulik võrreldav ämmaemandaga, siis kool on ristiinimese kasvulava.“
Urmas Viilma
Eesti Kirik 30.09.2020

„Usu saladus on puhtas südametunnistuses. /…/ Nii nagu päikesevalgus tapab pisikuid, kaotab ka kahetsuses üles tunnistatud patt oma salapärase siduva väe.“
Kristjan Luhamets
Eesti Kirik 30.09.2020

„Meil on eestlastena Euroopas ainult kultuurrahvana võimalik oma kohta hoida. /…/ Tänulikkuse säilitamine. Sellel on otsene seos inimlikkuse säilitamisega.“
Jüri Reinvere
Eesti Kirik 30.09.2020

„Oluline on mõista, et me tõepoolest võimegi olla vahel nõrgad, halvad, abitud, ebaõnnestunud ning sellele vaatamata ennast armastada.“
Kai Jõemets
Eesti Kirik 30.09.2020

„Luues omataolise elava hinge seadis Jumal end paraku olukorda, kus loodu võis teda eirata, põlata ja eitada. Ja nii ka läks.“
Jaak Pärnamägi
Eesti Kirik 30.09.2020

„Elukultus lükkab jutu surmast ja põrmust ukse taha, steriliseeritud ruumi, kuhu keegi ei taha minna. Ometigi ei aita elukultus surma ületada ega kannatust võita. Pigem jääb see narkootiliseks aineks, mis pikendab mõnevõrra illusioone.“
Tauno Teder, Eesti Kirik 23.09.2020

„Praeguse viiruse parim sõber on just alkohol. Uued nakkuskolded on otseses seoses alkoholi tarvitamisega.“
Lauri Beekmann, Eesti Kirik 23.09.2020

„Mõnikord on nii, et kui suudan oma isetegemised, isearvamised, iseplaneerimised, iseolemised kõrvale jätta ja vait olla, tunnen, et Jumal saab juhatada.“
Sigrid Põld, Eesti Kirik 23.09.2020

„Kui prügiga meie ümber ja virtuaalmaailmas on tegeletud, siis on ristiinimesele loomulik liikuda enese sisse ja küsida, kuidas on lood patuprügiga.“
Kätlin Liimets, Eesti Kirik 23.09.2020

„Elektrikute töö üks esmaseid põhimõtteid on vältida lühist. Samasugust ettevaatust eeldab meilt ka Piibli lugemine ja tõlgendamine.“
Urmas Nõmmik, Eesti Kirik 23.09.2020

„Usun, et vaimult suurt inimest iseloomustab ka ligimesearmastus, teisisõnu öeldes teisest inimesest hoolimine, tema mõtete, tegemiste ja vajaduste tõsiselt võtmine ja oma ego kõrvale jätmine.“
Kerstin Kask, Kirik ja Teoloogia 19.09.2020

„Ma arvan, et peaksime rõhutama kristlikke väärtusi ja nende praktilisi järeldusi oma õiges piibellikus valguses. Väärtused ilma evangeeliumita lükkavad aga inimesi meeleheitesse või muudavad südameid kõvaks kristliku sõnumi suhtes.“
Jürgen Hein, Kirik ja Teoloogia 19.09.2020

„Kas tõesti on last, keda keegi ei soovi? Miks siis üldrahvalik mure vähese sündimuse pärast ja poliitilised vahendid selle suurendamiseks? Kust siis pered, kes soovivad lapsendada (Eestis ligi paarsada)?“
Andres Põder, Eesti Kirik 16.09.2020

„Tänapäevaselt tähendab ju juubel enamasti pidu, kus lauad lookas ja hõisked taevani. Kuid iga pidu saab otsa ja pohmelus ei jää tulemata. Nii ka meie üleoleval suhtumisel keskkonda, Maa ressurssidesse. On vältimatult vajalik olla Looja ja loodu ees alandlik, õppida loodu(s)hoidu, osata hoidmisest rõõmu tunda.“
Andres Lehestik, Eesti Kirik 16.09.2020

„Koguduse liikmed on nagu telliskivid, millest kirik on ehitatud.“
Teet Korsten, Eesti Kirik 23.09.2020

„Kahjuks küsib õpilane sageli õpetaja järele siis, kui õpetajat enam ei ole.“
Margit Nirgi, Eesti Kirik 16.09.2020

„Kui Jeesus ütleb: “Ärge olge mures oma elu pärast!”, siis ta ei paku meile lihtsat elu. Ta teadis, et elu on keeruline. Jeesus kinnitab oma ütlusega, et Jumala abi, arm ja heldus on kõikjal ja alati nende inimestega, kes teda usaldavad.“
Kristo Hüdsi, Eesti Kirik 16.09.2020

„Küllap mäletavad paljud noorusaegadest, kui algselt plaanitava lumepalli veeretamise asemel läkitati lumekuul naabripoisile või -tüdrukule krae vahele. Üsna sarnaselt võib juhtuda ka usuga, kus vaimse kasvamise ja selle jagamise asemel hakatakse tegelema pelgalt teiste inimeste uskumise arvustamisega.“
Toomas Jürgenstein, Eesti Kirik 09.09.2020

„Minu meelest ei ole praegu mõtet tiibasid murdes võidelda vaimse dekadentsi ja pinnapealsuse tormiga. Kui kogu jõud läheb tormiga võitlemisele, siis ei jõua oma asjaga üldse tegeleda. Nendel põlvkondadel, kes kannavad endas süvenemiskultuuri kogemust, lasub kohustus teadmus varjule viia – see on väga tähtis.“
Eerik Jõks, Eesti Kirik 09.09.2020

„Küllap on tänamatuse laia leviku taga arusaam, et elu ja kõik selle juurde kuuluv on iseenesestmõistetav, elu on pigem õigus kui and.“
Tiina Janno, Eesti Kirik 09.09.2020

„Inimeste aitamiseks ei ole alati vaja suurt meediakampaaniat, piisab avatud südamest ja soovist ligimest tema probleemidest välja juhtida ja aidata.“
Tiina Janno, Eesti Kirik 02.09.2020

„Tasakaalu tuleb leida kõiges. Kuidas olla üksi ja kuidas olla üheskoos.“
Signe Aus, Eesti Kirik 02.09.2020

„See, meid läbi aegade kandnud piibellike väärtuste nüüdne mudasse trampimine ei ole mingi globaalne fenomen, vaid verstapostide rida lääne tsivilisatsiooni mandumise teel.“
Peeter Krall, Eesti Kirik 09.09.2020

„Headuse poole sirutumine on pidev areng, mis kestab kogu inimese elu. See on palverännak, mis algab sünnihetkel.“
Urmas Viilma, Eesti Kirik 02.09.2020

„Ühel hetkel tulid meie juurde ootamatult kaks teed ületavat õpilast ning meile täiesti ootamatult kallistasid sõna lausumata ja hoiatamata mõlemat politseivormis kaplanit. /…/ See väike seik andis kinnitust, et meie noor põlvkond oskab uskuda ja julgeb usaldada oma riiki.“
Valdo Lust, Eesti Kirik 02.09.2020

„Ümbritsevast lugupidamine, tähelepanelik kuulamine, aga ka kriitiline mõtlemine ja vajadusel mittenõustumine, ilma et teisel arvamusel olijat pilgataks ja mõnitataks – kristlane võiks sellele südamehariduse definitsioonile lisada püüde vaadata Jumala loodut, sealhulgas oma kaasinimesi, kasvõi veidikenegi nii, nagu Jumal meid ja kogu loodut Kristuses vaatab.“
Anne Burghardt, Eesti Kirik 02.09.2020

„Saartele saab midagi rajada, sohu mitte. Soo on midagi, mis tuleb ületada: eneses ja ühiskonnas.“
Avo Üprus, Eesti Kirik 02.09.2020

„Elu palverännakul viibimine aitab kuulata meie endi mõtteid ja tunda südames ära Jumala hääle. Jumal näitab kätte meie tegevuse, vähemalt selle, mida pidada oluliseks ja mida mitte.“
Lembit Mägi, Eesti Kirik 02.09.2020

„Eks sõnal “teenima” ole mitu tähendusvarjundit, tähendades nii teise eest hoolitsemist kui endale elatise või raha teenimist. Väliselt ongi need peaaegu sarnased, aga sisuliselt täiesti erinevad. Seetõttu võivad nad meie elus väga kergesti segamini minna. Ja selle eest Jeesus hoiatabki.“
Joel Luhamets, Eesti Kirik 02.09.2020