Tänasel neljandal advendil, 20. detsembril tähistab Eesti kõige suurema liikmeskonnaga Kaarli kogudus oma 350. ja praeguse pühakoja 150. aastapäeva. Tänuks Kaarli kogudust teeninud vaimulike rikkaliku pärandi eest on kogudus andnud välja jutluste kogumiku “Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus. Kaarli koguduse vaimulikud ja nende jutlused 1863-2020”.

Tallinna Toompea Kaarli koguduse esimese kirikuhoone 350. ja praeguse pühakoja 150. pühitsemise aastapäeva eel märkis koguduse õpetaja Jaak Aus, et kogudus on tegelikult vanemgi, sest soome-eesti kogudus kogunes Toompea lossis juba varem, mistõttu võiks tähistada koguduse veelgi väärikamat vanust, kuid tegutsemist oma kirikuhoones Kaarli koguduse nime all alustati siiski 1670. aastast.

Tähtpäeva puhul välja antud jutluste kogumiku pealkiri “Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus. Kaarli koguduse vaimulikud ja nende jutlused 1863-2020” pärineb kauaaegse koguduse õpetaja Aleksander Kapi 1908. aastal peetud kolmekuningapäeva jutlusest.

Kuningas Karl XI järgi nime saanud Kaarli kirik pühitseti neljandal advendipühal 1670. aastal. Kirik ehitati Rootsi garnisonis teeninud soomlaste ja Toompea eestlaste tarvis, kellele vähemalt 1636. aastast alates oli peetud jumalateenistusi Toompea lossi saalis. Soomlasi ja eestlasi teenisid toona Tallinna Toomkiriku soome-eesti koguduse õpetajad. Peale esimese Kaarli kiriku hävimist 1710. aastal tegutses Kaarli kogudus aastatel 1739–1863 Tallinna Püha Vaimu kiriku koosseisus. Praegusele Kaarli kirikule pandi nurgakivi 28. oktoobril 1862. Esimene jumalateenistus uues kirikus peeti 20. detsembril 1870, täpselt 200 aasta peale esimese Kaarli kiriku pühitsemist.