„Prügiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega,“ seisab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi ühises pöördumises kirikutele ja usulistele organisatsioonidele.

Eesti Kirikute Nõukogu on valinud tänavuse aasta teemaks “Hoiame loodu(s)t”. Kirikud on ühendanud jõud Eesti Maailmakoristusega, et lisaks käega katsutavale keskkonnale luua muutust ka inimeste vaimumaailmas ja kutsuvad üles: „Väline väljendab ka meie sisemaailma. Seega on viimane aeg ühendada palves jõud ja paluda Eestimaa ja rahvas puhtaks vaimsest prügist!“

19. septembril toimuva maailmakoristuse raames pööratakse tänavu Eestis erilist tähelepanu hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile, mida leidub kõikjal. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid, väikesed kiletükid, klaasikillud jms. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoliselt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääbki loodusesse, kus laguneb väikesteks tükkideks (mikroplast!) või jõuab mõne linnu/looma toidulauale, sealt omakorda meie juurde tagasi.

Konid peavad kaduma

Maailma ja Eesti suurimaks prügiprobleemiks on sigaretikonid. Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu. Pool plastprügist, mis jõuab Läänemerre, ongi suitsukonid, mis on pärit randadelt, jõgedest ja laevade pardalt.

Paljud ei tea, et sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Eesti sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamisel on justkui bumerangi-efekt.

Üheaegse palve vägi

Eesti Kirikute Nõukogu soovib mööda ajavööndeid liikuvale koristuslainele liita ka globaalse palvelaine, sest üheaegses tegevuses on vägi ning üheaegses palves on vägi.

19.09.2020 tegevusteks pakub EKN välja järgmise ajakava:

10.00 Palve ja kiitus kirikus/koguduse ruumides

11.00-14.00 Oma piirkonna koristamine (võib ka lühemalt)

14.15 Tagasi kirikuruumidesse

14.30 Tänu ja kiitus, suupistelaud, osadus

Pöördumisele on alla kirjutanud Britt Normet, Helle Liht, Indrek Luide, Elle Kalamägi, Kristjan Kalamägi, Mart Metsala, Ragne Kivimets, Mart Normet, Janek Mäggi, Meego Remmel ja Philippe Jourdan.