Alar Karis tegi sissekande Tallinna Piiskopliku Toomkiriku külalisteraamatusse: “Hoidkem ja armastagem meie Eestimaad!”

Foto: Peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht

Lõikustänupüha jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid sõna ja palvega kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad. Osales ka valitud president Alar Karis, kelle ametiaja algus kanti palves Jumala ette.

Peapiiskop Urmas Viilma keskendus lõikustänupüha jutluses, mil traditsiooniliselt tänatakse sügisandide ja saagi eest sellele, millist vilja on lõppeval sõnaohtral ajal kandnud meie sõnakülv. Jutluse aluseks oli ta valinud kirjakoha Jh 1:1-4.

„Pühakiri annab meile esimestel lehekülgedel teada, et maailma lätete juures oli Looja, kelle sõnadest sai kõik alguse. Evangelist Johannes, omakorda, teavitab meid oma evangeeliumis, et kõige alguse juures oli Sõna, ja see Sõna oli Jumal. Seega, Sõna ja Jumal on üks!,“ meenutas peapiiskop Viilma.

Nõnda nagu Jumal lõi sõnaga maailma ja Sõna sai lihaks Jeesuses Kristuses, peab alati sõnaga käima kaasas tegu, ütles peapiiskop: „Sest parimgi kõne või jutlus maisteist või taevaseist asjust on ilma armastuse tegudeks vormimata vaid vaevaline õhuvärelus.“

Urmas Viilma rääkis jutluses ka sõnavabadusest, mida soovis kaitsta ka viimast päeva presidendiametis olev Kersti Kaljulaid. Viilma lausus: „Isegi ametis, mida ääristavad raamidesse suruvad reeglid ja protokoll, jääb kodanik kodanikuks ühes õigusega kasutada teiste inim- ja kodanikuõiguste seas ja nende kaitseks ka sõnavabadust. Selles küsimuses ei tohi olla enesetsensuuri – ei ajakirjanikul ega presidendil.“ Samas leidis peapiiskop, et sedasama sõnavabadust kasutades saab presidendile ka vastu vaielda. „Me ju teame, et ükski konkreetne sõna, millest on moodustatud mõtet väljendav lause, ei ole enam vaba. Hetkel, mil sõna saab kontekstist lähtuvalt tähenduse, kaotab ta osa oma vabadusest.“

Viilma nentis samas, et peale sõna ühel riigipeal Eesti tingimustes väga palju muid tööriistu ei olegi, millega ühiskonnas toimuvaid arenguid ja protsesse suunata ja juhtida. Nii pöördus ta heade soovidega homme ametisse asuva president Karise poole, kellel saab sõna näol olema kasutada “väekas tööriist, millega juhtida Eesti rahvast ja riiki”. Peapiiskop soovis: „Andku Looja selleks tarkust ja julgust ning õnnistagu vastutusrikkas ametis!“

Hoolivust ja lugupidamist väljendavad sõnad kosutavad teinekord pareminigi kui mistahes osutatud teene, tõdes peapiiskop. „Sõna võib olla osa igapäevasest leivast, mida ise vajame, mida vajavad ligimesed meie ümber ja mille kaudu kõneleme ka Jumalaga.“ Head sõna jagada, õigel ajal vaikida saavad tema sõnul kõik inimesed. „Nõnda toimides teeme ise Looja tegusid, kes kogu hingest armastab loodust – oma loodut.“ Peapiiskop tuletas meelde, et just „Armastame loodut, armastame loodust, armastame ligimest“ on ka Eesti Kirikute Nõukogu seekordse teema-aasta sõnum.

Teenistuse järel kohtus Alar Karis Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatega ja kirjutas Tallinna toomkiriku külalisteraamatusse soovi: „Hoidkem ja armastagem meie Eestimaad!“

Alar Karis kohtumisel EKNi liikmeskirikute esindajatega (Foto: Erik Peinar)

Oma osalemisest lõikustänupüha jumalateenistusel tegi Alar Karis ka oma viimase Facebooki postituse eraisikuna. „Käisin Tallinna Toomkirikus jumalateenistusel, kus teenisid ka Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Lõikuspühal saab mõelda looduse andidele ning sellele, mida toob alanud sügis. Ses mõttes oli inspireeriv peapiiskopi jutluse üks juhtmõte, et alguses oli sõna. Sain öelda tänusõnad liikmeskirikute esindajatele ilusa teenistuse eest. Kindlasti kohtume veel.“

Lisa kommentaar