Vabariigi Valitsus andis 30. juulil 2021 korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja piirangute muutmiseks. Eesti Kirikute Nõukogu hinnangul rikuvad selle korralduse jumalateenistuselu puudutavad sätted koguduseliikmete õigusi ja usuvabaduse tagamise kohustust. Kirikute esindusorganisatsioon esitas jumalateenistustele seatud piiranguid puudutava osa asjus vaide.

Kirikud soovivad, et valitsus taastaks õigused, mis kehtisid 2021.a kevadel, kui kohaldati siseruumides toimuvate jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50% ruumitäituvuse piirangut ja hajutamise nõuet ning  välistingimustes  kuni 500 inimest.

Piiskop Tiit Salumäe kirjutas EELK vaimulikele ja kogudustele saadetud ringkirjas vaide saatmise selgituseks: “EKN jagab täielikult Vabariigi Valitsuse muret COVID-19 viiruse leviku taaskordse laienemise üle ning suhtub mõistvalt Vabariigi Valitsuse püüdlustesse rakendada meetmeid, mis tagaksid viiruse leviku pidurdumise. EKN ja  liikmeskirikud on alates vaktsineerimisprotsessi algusest väljendanud selget huvi vaktsineerimisprotsessi edenemise suhtes ja pidanud oluliseks riigipoolseid samme ka vaimulike ja kirikutöötajate vaktsineerimise edendamiseks. Peame aga tõdema, et 30. juulil 2021 vastu võetud korralduse sätted rikuvad koguduste ja koguduseliikmete õigusi, kuna on jäetud arvestamata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 40 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 9 tuleneva usuvabaduse põhimõtetega ja usuvabaduse tagamise kohustustega.” Salumäe tõdes: “Avalike jumalateenistuste ja avalike usuliste talituste korraldamist ei saa põhiõiguste mõttes taandada kogunemisvabaduse realiseerimisele. Usuvabaduse sisu ja olemus on spetsiifiline.”

Kirikud ei saa nõustuda, et alates 9. augustist 2021 on avalike jumalateenistuste ja avalike usuliste talituse korraldamiseks sisuliselt vaid kaks alternatiivi – a) siseruumides 50 (välistingimustes 100) osalejaga; b) suurema arvu osalejatega kui nimetatud punktis a, kuid rakendades nendest igaühe suhtes kas vaktsineeritust, COVID-19 viiruse läbipõdemist või negatiivset testitulemust kinnitavate tõendite kontrolli. Need alternatiivid seavad väga paljudes kogudustes ohtu usuvabaduse reaalse tagamise. Usuvabaduse seisukohalt on välistatud, et jumalateenistustele hakkab pääsema tervisetõendeid esitades. Õigus osaleda jumalateenistusel soovi korral anonüümselt on põhiõigus. Arusaam, et kogudus võiks hakata inimesi, kes soovivad jumalateenistusele tulla, liigitama erinevate tervisetõendite ja vaktsineerituse alusel, on vastuolus sellega, mis on kiriku ja koguduse olemus ja eesmärk.

EKN palub valitsusel jumalateenistusi ja usutalitusi puudutav korraldusest välja jätta, vajaduse korral aga kehtestada siseruumides hajutatuse ja 50% täituvuse nõue: “Suhtume praegusesse olukorda vastutustundlikult, aga soovime lahendust, mis oleks COVID-19 viiruse leviku piiramise seisukohalt toimivad ning samas usuliste ühenduste suhtes õiguslikult korrektsed ja proportsionaalsed. Palume taastada õigused, mis kehtisid 2021.a kevadel, kui kohaldati siseruumides toimuvate jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50% ruumitäituvuse piirangut ja hajutamise nõuet ning  välistingimustes  kuni 500 inimest.”

Liikmeskirikud kutsuvad kogudusi üles palvetama: “Kutsume üles jumalateenistustel ja palvustel palvetama jätkuvalt viiruse taandumise pärast; viirushaiguse tõttu hukkunud inimeste hingede pärast; – COVID-19 haigusega nakatunute tervenemise eest; arstidele ja meditsiinipersonali eest, et Jumal annaks tarkust, jõudu ja vastupidavust haigete ravimisel ja nende eest hoolitsemisel; – Vabariigi Valitsuse ja kõigi ametnike ja otsustajate pärast, et Jumal annaks neile kannatlikku, tasakaalukat ja tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks; – kõigi inimeste hingerahu ja meelekindluse pärast; – kogu tekkinud olukorra lahenemise pärast Eestis ja kogu maailmas; et Issand Kristus hinge ja ihu arstina oleks ise kõiki tervendamas ja õnnistamas.”

EKNi saadetud vaide sisu lühidalt:

• Vabariigi Valitsuse korralduses pole peetud vajalikuks usuvabaduse tagamist arvestada. Usuvabaduse oluliseks tunnuseks on põhiseaduse § 40 mõttes õigus koguneda ning osaleda jumalateenistusel või usulisel talitusel.

• Tervisetõendi nõue on vastuolus usuvabaduse printsiibiga, sest õigus osaleda jumalateenistusel soovi korral anonüümselt on inimese põhiõigus. Samuti on nõue vastuolus sellega, mis on kiriku ja koguduse olemus ja eesmärk.

• Valitsuse korralduses ega seletuskirjas ei ole ka mingil viisil põhjendatud, millistel kaalutlustel on kehtestatud osalejate piirarvudeks siseruumides 50 ja välistingimustes 100.

• Põhiseaduse mõttes ei oleks vastuolu selles, kui avalikud jumalateenistused ja avalikud usulised talitused eristataks läbiviimise tingimuste poolest teistest avalikest kogunemistest või üritustest (nt kontsertidest või teatrietendustest), sest võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ning ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt.

• Eesti oli pigem erandlik avalike jumalateenistuste täieliku keelustamisega ning ka praegu, kui kogudusi soovitakse sundida kontrollima tervisedokumente jumalateenistustel, kus võiks osaleda enam kui 50 inimest, ei ole toodud korralduse seletuskirjas mitte ühtegi näidet riikidest, kus kogudusi sunnitaks selliselt käituma.

• Korralduse vastuvõtmisel ei kuulatud ära EKNi arvamust ega arvestatud usuliste ühenduste spetsiifikat, sest koguduste töökorraldus on võrdsustatud kultuuri- või meelelahutusasutuste töökorraldusega.

Lisaks:

Vaie Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2021 korralduse nr 270 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ punkti 2 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks