Jaanuarikuu tsitaate

„Mäluta vajuksime tühjusse, lahustuksime mittemillekski.“
Sirje Semm
Eesti Kirik 06.01.2021

„Inimese südamesse on juba kord istutatud soov osaduse järele Jumalaga ning rahu järele maa peal ja kaasinimestega. Kui inimene seda soovi ei tunne, on ta ilmselt väga haiget saanud või kogenud ebaõiglust, mis on südame justkui lukku pannud.“
Anne Burghardt
Eesti Kirik 06.01.2021

„See, kes otsib Jumalat, see ka leiab, ent Jumal ei ole pealetükkiv. Igaühel on valik. Kõik on halastus ja arm. Võid ka seda mitte paluda ja võib juhtuda, et ta ikka tuleb su ellu. Toob raskustest välja, kingib ennast lihtsalt.“
Zanda Vilsone
Eesti Kirik 06.01.2021

„Püha Paulus ei aseta psalmilaulu juhuslikult kirikulaulu esimeseks žanriks – Vana Testamendi psalter on Naatsareti Jeesuse palveraamat.“
Eerik Jõks
Eesti Kirik 06.01.2021

„See, mis püha, ei väsi ega tüdine. Ta ootab. Lootust täis. Meid.“
Marten Andersson
Eesti Kirik 06.01.2021

„Selleks, et õndsaks saada, ei ole vaja teha häid tegusid, vaid otsida Jumalat ennast ja tema elumuutvat väge. Kui Jumal meid uuendab ja minu südant muudab, siis need head teod tulevad nõnda, et ma ise ei pane tähelegi.“
Kristjan Luhamets
Peegel (nr 14, detsember 2020)

„Meenub üks olulisimaid Piibli salme, kus madu ahvatleb inimest tegema seda, mis keelatud – ja inimene teebki, sest see „pidavat targaks tegema“, oli madu õpetanud. Selle „tarkuse“ vilju tunneme praeguses katkises maailmas, kus haigused, surm, vihavaen ja rumalus on inimsoo saatjad päevast päeva.“
Ivo Pill
Lõuna Postimees, 23.12.2020

„Jumala sõna ei ole lihtsalt tähtede ja lausete kombinatsioon, vaid seesama loov vägi, millest poeetilistes lembelauludes sosistavad paljud pühakirja leheküljed, kirjeldades loomisprotsessi makro- ja mikrokosmilisel tasandil. Kui Jumala sõna puudutab Jumala armus, siis kirgastub Issanda päev, kvantiteedist, paljususest (tuhat) saab ÜKS PÄEV hoopis uues kuues, kvaliteedis.“
Tauno Kibur
Eesti Kirik 13.01.2021

„Minu arvates on täna võimalik rääkida suhtelisuse ülimvõimust ehk relativismi diktatuurist. Liberaalsed, sageli edumeelseks nimetatud väärtused survestavad kirikut igal sammul. On sümptomaatiline, et näiteks südametunnistusevabadusest tänapäeval ptraktiliselt ei räägita.“
Tõnu Lehtsaar
Eesti Kirik 13.01.2021

„Juba paradiisiaias esitas madu Jumala sõnadena seda, mida Jumal öelnud ei olnud. Inimene sai eksitatud.“
Tõnu Lehtsaar
Eesti Kirik 13.01.2021

„Palvetades tuleb meil usaldada, et Jeesuses avaldab Jumal oma armastust kõige kõrgemal ja vägevamal tasandil. See armastus on kättesaadav iga inimese jaoks. Võid olla kindel, et kui sa seda usud, siis varem või hiljem – ajal pole siinkohal tähtsust – tervendab Jumala armastus sinu hinge selle kõige sügavamal tasandil ja muudab su elu harmooniliseks. Oota kannatlikult palves!“
Tiina Klement
Eesti Kirik 20.01.2021

„Usk sünnib, kui südamele avaneb mõni evangeeliumi tõotustest, mille kaudu Jeesus kinnitab: sinu patud antakse sulle andeks, mine rahuga!“
Anti Toplaan
Eesti Kirik 20.01.2021

„Kui kuskile kogudus asutada, siis preester läheb kohale ja hakkab palvetama, liturgiat pühitsema. Ta võib seda ka aastakümneid üksi teha, olen kindel, et lõpuks hakkavad inimesed tulema. Küsimus pole, kas keegi tuleb või mitte, vaid mida pead tegema: kui oled seda mõistnud, siis ole ustav ja küll Jumal tegutseb.“
Arvet Ollino
Eesti Kirik 20.01.2021

„Kui hoiduda sulgumast üksnes omaenda mõttekaaslaste õdusasse tagatuppa, saab reljeefselt näha seda, kui erinevates tõlgendusmaailmades me ka füüsiliselt sama ruumi jagades elame.“
Toomas Nigola
Eesti Kirik 20.01.2021

„Kõik on teretulnud. Sõltumata soost, nahavärvist, haridusest, materiaalsest seisundist. Usutunnistuse osas eeldaks, et tulija on kristlane, aga uks on avatud ka budistidele, hindudele, muslimiteleu2026 Teretulnud on kõik, kes otsivad Kristust.“
Jaak Aus
Eesti Kirik 20.01.2021

„Kirik ei ole teenindusettevõte, kus väljaõppinud professionaalid (peamiselt vaimulikud ja kirikumuusikud) osutavad soovijatele religioosseid teenuseid – tähtpäevade korraldamist, hingeabi ja eestpalveid. Kirik pole ka rahvamaja, kus toimuvad erinevad huviringid (laulukoor, eakate käsitööring ja noortekad) ning mille juhtkonnal eesotsas koguduseõpetajaga on tagada kõigile sobivad ruumid ja tegutsemisvabadus.“
Marko Tiitus
Eesti Kirik 20.01.2021

„Tavalise heebrea tervitussõna ‘šalom’ tüvi on ‘šalem’, mis tähendab täielikult tervikuna olemist. Kui sa oled ühes tükis tervik, on sinuga kõik hästi ja sul on rahu.“
Tiit Salumäe
Eesti Kirik 27.01.2021

„Neid mõtteid olen ka muidu oma peas vaaritanud: miks peavad inimesed olema kristlikel jumalateenistustel nii tõsised, sünged ja hillitsetud?“
Kristina Viin
Eesti Kirik 27.01.2021

„Kui inimese olemuse üle järelemõtlemine tundub enamikule inimestele liiga keeruline, siis saab keskenduda moraali ja kõlbelisuse küsimustele. Need on kahtlemata olulised küsimused. Nende üle saab ja tulebki rääkida, kuid kas me ikka alati vastuseid tahamegi?“
Urmas Nagel
Eesti Kirik 27.01.2021

„Eesti vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ ei ole kõigis olukordades parim nõuanne. Heades ja toetavates suhetes on alati rohkem abi rääkimisest. Vaikida võiks siis, kui kuri sõna kipub huultele.“
Lea Saar
Eesti Kirik 27.01.2021

„Viimselt ei sõltu olulisel hetkel kõik meie endi pingutusest, vaid määravaks saab veel midagi, mida võistluslikel aladel peetakse õnneks, aga kristlaste seas Jumala armuks. See, mida me oleme seni arvanud endale kahjuks, võib Kristuses osutuda meile kasuks.“
Anti Toplaan
Eesti Kirik 27.01.2021

„Jumala riik on kuningriik ja jutlustajad on otsekui kõrge kuninga orjad, kes uhkusega võivad oma tiitlit kanda. Need orjad on päev läbi hoidnud karja, ja see on Jumala sõna jutlustaja töö hoida karja nagu karjased Hesekieli raamatus, kus need viivad lambaid vee äärde ja seovad haavu. Jutlustajal peab olema hea sõna iga inimese jaoks Jumala rahva seas, et inimene ei väsiks, ei jääks unustusse.“
Vallo Ehasalu
Eesti Kirik 27.01.2021

„Minul tekib küsimus, kui mõne inimgrupi kaasamise hinnaks on olnud pikkade aastakümnete kestel peetud arutelude tulemusena ikkagi teise inimgrupi kõrvaletõukamine, siis kas need diskussioonid kandsid ikka head vilja?“
Urmas Viilma
err.ee 26.01.2021

„Kutsun üles mõtlema kõiki kiriku liikmeid, eeskätt aga ametikaaslasi ja teoloogilise kõrgharidusega ilmikuid selle üle, mida teha, et evangeelium, mida kuulutame, oleks intellektuaalselt mõtestatum ja seeläbi veenvam. Kuidas esitada kristlikku sõnumit nii, et see puudutaks ka neid inimesi, kellel on kiriku suhtes mitte ainult emotsionaalsed, moraalsed ja rituaalsed, vaid ka kõrged intellektuaalsed ootused.“
Jaan Lahe
e-kirik.ee, 26.01.2021

Lisa kommentaar