Koguduste juhtimisel on väärikas roll nii vaimulikel kui ilmikutel

EELK kirikukogu on otsustanud Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus tänavu viia läbi koguduste nõukogude, juhatuste, revisjonikomisjonide (revidentide), sinodisaadikute valimised, mis toimuvad 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021.

Veebisaates “Taevas tuleb appi!” räägiti täna sellest, mida, miks ja kuidas valitakse. Sel teemal palusid Toomas Nigola ja Regina Hansen kõnelema õp Illimar Toometi, õp Kristjan Luhametsa ja Andres Lehestiku.

Valimised toimuvad kirikus neljaaastase vahega, mis tähendab, et nii pika aja jooksul võib nende korraldamine juba ununenda. Et kiriku seadusandluses näpuga järje ajamine on töömahukas, võiks need, kel seisab ees valimiste korraldamine, esmalt vaadata vastavat alajaotust EELK kodulehel, kus leidub abistavaid materjale.

Illimar Toomet selgitas, et kogudusi ei juhi vaimulikud üksi, vaid seda tehakse koos koguduste ilmikliikmetega – oma roll on kõigil. Tegelik rollijaotus ole ka selline, nagu mõnikord arvatakse, et vaimulik tegeleb õpetusliku poolega ja ilmikud majandusasjadega, vaid need valdkonnad on seotud ja põimitud.  Ei saa ka öelda, et kirikus on üks tegevus suurem või väiksem, olulisem või ebaolulisem kui teine  – jutluse pidamisega võrdselt aitavad koguduse vaimsele ülesehitamisele kaasa ka näiteks terve aknaklaas või lauluraamatute jagamine.

Järgnevalt selgitas Toomet, kellel on õigus juhte valida ja ise kandideerida. Kirikuliikmed on kõik ristitud koguduseliikmed, selgitas Toomet. Seega ei vasta tõele sage eksiarvamus, et kel kirikumaks tasumata või liikmeannetus maksmata, pole enam kiriku liige. Neid, kes valimistele eelneval aastal on käinud armulaual ja tasunud liikmeannetuse, loetakse aga koguduse täisliikmeteks, kes saavad valida ja võimaluse olla valitud. Kogudused otsustavad, kas hääletusperiood on näiteks 1-päevane või hoopis nädala pikkune. Neil, kes kodust välja ei pääse, on võimalus hääletada oma kodus. Kogudus hoolitseb, et hääletuskast jõuaks iga soovijani.

Koguduse nõukokku valitakse 7-30 liiget. Nõukogu valib omakorda juhatuse, kes kirikus jooksvalt asju ajab. Mõnel pool on juhatuse kokkusaamised 1-2 korda aastas, suuremates kogudustes toimuvad need aga lausa iga kuu.  Koguduse õpetaja kuulub nii nõukokku kui juhatusse.

Nõukogu valivad endale tänavu kõik kogudused, kel pole esitatud taotlust, miks see pole nende puhul võimalik või otstarbekas. Illimar Toomet tõi välja, et ka väikeses Kirbla koguduses, kus ta ise Märjamaa kõrval vaimulikuna teenib, tegutseb nõukogu ja õpetajana tunneb ta neist inimestest praegu suurt tuge.

Nõukogu valib kogudust esindama ka sinodisaadikuid. Kirik on nimelt üle Eesti jaotatud praostkondadesse ja sealsetel koosolekutel osaleb igast kogudusest lisaks vaimulikele tavapäraselt ka kaks ilmikliiget. Koguduste rahaasjadega tegeleva revisjonikomisjoni liikmeks võib olla ka inimene väljastpoolt kogudust, sest ta peab aru saama raamatupidamisest. Mõnikord ongi selleks näiteks kohalik poepidaja või raamatupidaja.

Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets ütleb, et vaimulik koguduses üksinda kindlasti hakkama ei saa – nõukogu liikmed on need, kes jagavad vastutust oluliste otsuste eest. Kui õpetaja otsustaks üksi, oleks Luhametsa sõnul on kaheldav, kas need oleks ka head otsused.

Pauluse koguduse viimases kuukirjas oli ülevaatlik pildigalerii kõigist 41 inimesest, kes seekord koguduse juhtorganitesse kandideerivad. Välja valitakse 30 nõukogu liiget. Kristjan Luhamets ütles, et kõigile kandideerijatele tegi ettepaneku tema ja eelkõige selle põhjal, et need inimesed käivad pühapäeviti kirikus ja seetõttu on koguduseelu nende elu loomulik ning oluline osa. Paarkümmend inimest oli vaimuliku sõnul siiski ka neid, kes ära ütlesid ega soovinud nõukokku kandideerida. Luhamets märkis, et see ei tee mõistagi kellestki kehvemat koguduseliiget.

Põlva Maarja koguduse juhatuse liige Andres Lehestik, kes on olnud koguduse juhtimise juures juba mitmes koosseisus, sõnastas ilmikute rolli koguduse juhtimisel: nende ülesanne on aidata koguduse õpetajat tema põhitegevuses. Lehestiku sõnul on huvitav ja arendav teha kirikutööd koos inimestega, kes on erinevatest põlvkondadest ja  erinevatelt elualadelt, ja kel on ka erinevad vaatenurgad. Ühine tegevus aitab lisaks koguduse jaoks oluliste küsimuste lahendamisele ka oma koguduse ja kogukonna inimestega paremini tuttavaks saada. Samuti on vabatahtlikus töös olla just nii aktiivne, kui parajasti jõudu ja motivatsiooni jagub. Lehestik ütles, et julgeb kandideerimist koguduse juhtorganitesse soojalt soovitada.