Lauritsapäeva, 10. augusti, mis on Kuusalu kihelkonna ajalooline püha, juhatab sisse EELK Kuusalu Laurentsiuse kirikus hommikul kell 11 toimuv lauritsapäeva jumalateenistus.

Teenib piiskop Tiit Salumäe, jutlustab EELK Põhja-Ameerika praost Mart Salumäe.

Kell 13.00 algab Kuusalu pastoraadis kaheksas Eduard Ahrensi konverents “Eesti keele kaitseks”. Konverentsi korraldava Laurentsiuse Seltsi kodulehel avatakse seekordse keelekonverentsi sisu järgmiselt: “Teema on elust enesest. Lugegem vaid, mida meie keele tervise ja käekäigu kohta meedias arvatakse! Konverentsi ettekannetega tõotavad esinejad kuulajaid harida, ent pakuvad ka parasjagu põnevust. Räägitakse eesti keele õpetamisest üldhariduskoolis ja sellest, kuidas eesti keele õpe Ida-Viru noortel edeneb. Antakse ülevaade keelekaitse aluspõhimõtetest meie põhiseaduses ning tutvustatakse Euroopa Liidu Kohtu rolli eesti keele hoidja ja arendajana. Saadakse teda, kes ütles, et “nii suurel kui ka väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast” ja mõtiskletakse, kas eesti keel on alasi ja haamri vahel.” Keelekonverentsi rikkalikku sisu jagavad Krista Aru, Kaja Sarapuu, Ilmar Tomusk, Hendrik Agur, Marko Tiislär ja David Vseviov. Korraldaja lubab, et küsimuste ja vastuste korras ning pikema toidupausi ajal saavad ka osavõtjad kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Konverentsile registreerimine: sulev@jti.ee

Kell 18.00 on kirikus muusikaline õhtupalvus. Kammerkoori Collegium Musicale kontserdil tuleb esiettekandele Pärt Uusbergi pühale Laurentsiusele pühendatud heliteos. Sõnade autor on Doris Kareva, muusika koorile ja orelile on kirjutanud Pärt Uusberg.

Kell 19 on Lauritsa palliplatsil lauritsapäeva jooksu start. Virve küla külaplatsil algab aga kell 19 lauljatar Mari Jürjensi suvekontsert. Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on müügil enne kontserdi algust. 

Eestis tuntud püha ehk lauritsapäeva mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ning sellega seotud tabudega. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Põhja-Eestis oli lauritsapäev kiikumisaja lõpupäev.

Eduard Ahrens (1803-1863) oli 26 aastat Kuusalu pastor. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal “Eesti keele grammatika” (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. Vaata lisa www.laurentsiuse-selts.eu