Lääne praostkond valmistub kuuendaks Missioks

15.-22. augustil 2021 toimuv kristlik üritustesari Missio toimub tänavu Läänemaal ja kannab nime „Rõõm vabadusest”. Sündmus on pühendatud 30 aasta möödumisele Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Lääne- ja Pärnumaa korraldatud Missiost.

„Soovime väljendada tänu Eesti vabaduse eest, uuendada koguduse elu ja kasvatada ühiskonnas kristlikku hoolivust,“ seisab EELK Misjonikeskuse kodulehel. „Tänavu kutsume eriti avama sõnade “rõõm” ja “vabadus” kristlikke tähendusi ja vastavalt tegutsema.“  

Missio “Rõõm vabadusest” sünnib koguduste ja laiema kogukonna koostöös.  Nädala jooksul on Läänemaa eri paigus kavas kõigile avatud mitmekesiseid ettevõtmisi eri sihtgruppidele, arvestades viiruseohust tingitud piirangutega. Missio kulmineerub 21.08 Haapsalus, kus õhtupoolikul toimub linnusehoovis tänujumalateenistus vaba Eesti eest. Sündmustesarja korraldavad EELK Lääne praostkonna kogudused koostöös EELK Misjonikeskuse, Eesti Kirikute Nõukogu ning kohalike omavalitsustega.

Esimene missio Eestis toimus 1991. aastal Haapsalus ja Pärnus, kui kirik sai uue võimaluse hakata tegutsema vabal maal. Selleks tuli omandada uusi oskusi, milleks tulid appi Soome kristlased. Missioid toimus veel 1994., 1997., 2001. ja 2011. aastal.

Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) Lääne-Nigula koguduse õpetaja ja EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru meenutas ajalehele Lääne Elu antud intervjuus, kuidas kõik 1991. aastal algas. „Soomes oli seda tehtud ja kogetud. Sattusin seal seltskonda, kes niisuguseid üritusi teeb, ja võtsime eeskuju,” rääkis ta väljaandele.

Leevi Reinaru meenutas intervjuus esimest Missiot, mis toimus Läänemaal vaid nädal pärast iseseisvuse taastamist: „Meie meetodid olid samad mis Soomes: koolitasime inimesi hingehoidjateks, tegime telefonikampaaniat – kutsusime inimesi kirikusse, oli tänavakontserte. Soome gospelansambel Exit esines isegi Nõukogude sõjaväeosa territooriumil.” Tema sõnul avanesid täiesti ootamatult väga paljud uksed, tekkis uusi olukordi ja omandati palju väärtuslikke kogemusi, kuidas kogudus ja kirik vabades tingimustes saab oma asja ajada.
Piiskop Tiit Salumäe leiab 30 aasta tagusel sündmusel sarnasusjooni praegusega – leidis ju ka esimene Missio aset piirangute ajal ning hirmude ja teadmatuse õhkkonnas. Erines vaid see, et toona oli õhus poliitiline pinge, nüüd on kartused teistlaadi.

„Olen mõttes võrrelnud Missiot ja arvuti restarti. Kui käigus on liiga palju protsesse, tuleb masin korraks välja lülitada ja alustada uuesti, et saada uus hingamine,” ütles Salumäe Lääne Elule.

Missio sõna tuleb ladina keelest ja tähendab läkitamist vastutusrikast ülesannet täitma. Missio kui tegevusformaat põhineb nägemusel kiriku unikaalsest jumalasuhtest, mille kaudu saab maailma uuendada, kui pühendunud kristlasena võtta ühiskonnas julgelt ja aktiivselt vastutust. Peapiiskop emeeritus Andres Põder on öelnud: „Usk ja usaldus Jumala vastu avab reaalsuse selle külje, mis võimaldab enamat kui meie piiratud meeltele paistev tegelikkus eeldada lubaks.”

Lisaks:

Andra Kirna “Lääne praostkond valmistub kuuendaks Missioks“, Lääne Elu 10.04.2021

Pereraadio Meie Misjon saade 1.04.21 Lääne praost Kaido Saakiga

Ajaleht Eesti Kirik 3.03.21: Jumal on loonud meid elama vabana

Piiskop Tiit Salumäe 4.02.21: Missiot ei ole kunagi seisma pandud

Pereraadio Meie Misjon saade 4.02.21 piiskop Tiit Salumäega missio teemal

Mida “rõõm” ja “vabadus” tähendavad? Materjale piiblitundideks ja arutlusõhtuteks

Ajaleht Eesti Kirik 3.02.21: Missio ettevalmistus pakub laiapinnalist koostööd

Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru 3.12.20: Missio sõnumi jagaja uueneb ka ise

Uudis 19.11.20: Uuele Missio Läänemaale mõeldes

Kalevi Lehtineni nägemus: Missio kui protsess

Lisa kommentaar