30. novembril 2021 saab meie riigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Sel puhul helisevad üle kogu Eestimaa kirikukellad ja heisatakse rahvuslipud.

Esimene vabaduse aeg kestis 7890 päeva, umbes 22 aastat, siis tuli väga pikk paus ja nüüd oleme jälle veidi üle 30 aasta vabad olnud, on kirjutanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Kaheksa aastat tagasi, 27. märtsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva. Just tol päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast, mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon). Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. august 1991. Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18 950. Täna, 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv aga ühe võrra sõltlaspäevade koguarvust suuremaks.

30. novembri keskpäeval helisevad peapiiskop Urmas Viilma üleskutsel üle maa kirikukellad. Samal ajal asetavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad asetavad küünlaid ning lillekimpe Vabadussõja ausammaste juurde. Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus värvub täna Pärnu muuseumi esisein valgusvihkudega ­sinimustvalgeks.

Päikesetõusul kell 8.50 riigilipu piduliku heiskamise järel Pika Hermanni torni algab Toompea lossis virtuaalne ettekandekoosolek, mida saab veebis jälgida reaalajas. Teaduste akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere räägib Eesti viimasest sajandist ökoloogia vaatevinklist, professor Rein Veidemann meie omariikluse vaimukultuurist ja ajaloolane Küllo Arjakas Eesti Vaba­riigi saatusehetkedest. Noor ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro ettekanne kannab pealkirja “Seisukohad ja istekohad”.