Mõeldamatu on teha igapäevast kaplanitööd vabatahtlikkuse alusel või jätta see vaimulike-reserviste hooleks, kirjutas sotsiaalministeeriumi peakaplan ja kirikuvalitsuse liige Ove Sander täna ERRi arvamusportaalis.

Uudist kaitseväe orkestri tegevuse lõpetamise kohta, samuti kaplaniteenistuse lõppemisest kaitseväes praegusel kujul nimetas suure pühendumisega hingehoiutööd korraldav vaimulik omalt poolt murettekitavaks ja kahetsusväärseks ning avaldas lootust, et kumbki nendest ettepanekutest ei jõuakunagi kaitseministeeriumisse või kui jõuabki, siis jätkub kaitseministril riigimehelikkust otsusteks, mis toetuvad kainele mõistusele ning Eesti kaitsetahte ja -võime tugevdamisele.

„Kaitseväe orkestri ja kaplanite tegevuse jätkamise vajalikkus ei ole kitsalt minu kui vaimuliku ja sotsiaalministeeriumi peakaplani arusaam ja lootus, vaid paljude Eesti inimeste seisukoht, mille ignoreerimiseks puudub kaitseväe juhtkonnal moraalne õigus,“ kirjutas Sander ja juhtis tähelepanu, et kahju teravik ei asetuks mõlemal puhul mitte suurepäraste inimeste töökaotusele, vaid kaitsetahte ja võitlusmoraali langemisele, samuti kaitseväe nähtavuse vähenemisele, võimalik, et lausa meie omariikluse ühe sümboli kaole. „Ilma irooniata – selleks peab olema julgust, et sirutada käsi Eesti riigi sümbolväärtusega institutsioonide järele,“ nentis ta, sest ajaloos on vaid okupatsioonivõimud saanud hakkama kaitseväe orkestri likvideerimisega. „Teadupärast isegi Vabadussõja vaesel ajal oli Eesti sõjaväel oma orkester ja kaplanid.“

Ove Sander (fotol) on ka ise 1990. aastate alguses andnud vabatahtlikuna panuse Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse ülesehitamisele Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. Ta meenutas siinkohal, et meie seast lahkunud kindral Johannes Kerdi selgeks nägemuseks ja südamesooviks oli, et Eesti Kaitsevägi saaks endale kaplanid.

Vaimulik tõdes, et Eesti Kirikute Nõukokku pole saabunud ühtki kaebust kaplanite tegevuse või ametiülesannete täitmise osas. Vastupidi, kaplanite töö on leidnud tunnustust ja olen isegi saanud palju positiivset  tagasisidet nii ajateenijatelt kui ka professionaalsetelt kaitseväelastelt. Eilsel Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni koosolekul tunnustas tema sõnul politseikaplanite tööd siseminister Kristjan Jaani.

Kavandataval muudatusel on ka õiguslik pool, nentis Sander: kaitseväe kaplanatuuri ei saa likvideerida, sest selleks puudub vajalik õigusruum. Ta osutas, et valitsuse ja EKN-i vahel on 17. oktoobril 2002 sõlmitud ühishuvide protokoll ja sellel seisavad toonase peaministri Siim Kallase ja EKN-i presidendi Einar Soone allkirjad. Sellele lisandub veel usuvabaduse realiseerimise põhiseaduslik pretensioon, mis kehtib ka kaitseväe kohta. „Küsimus pole milleski, mida võib teha või tegemata jätta, küsimus on Eesti Vabariigi põhiseaduses ja selle täitmises,“ võttis Sander selle aspekti kokku.

Otsuse praktilist külge hinnates ütles vaimulik: „Hüpoteetiliselt võiks ju kaitsevägi erinevatelt konfessioonidelt kaplaniteenust sisse osta, kuid iseküsimus on selle projekti põhjendatuses, kuluefektiivsuses ja üldisemas mõttes ka võimalikkuses, millele on viidanud peapiiskop Urmas Viilma. Mõeldamatu on teha igapäevast kaplanitööd vabatahtlikkuse alusel või jätta see vaimulike-reserviste hooleks.“ Tema sõnul on iseäranis õnnetu ettepaneku ajastus, sest kogu ühiskond seisab silmitsi vaimse tervise halvenemisega ning just nüüd otsustab kaitsevägi oma ajateenijad ja personali jätta vaimse toeta.

Ove Sander tõi leheloos ka selgust ekslikku arusaama, nagu võiks kaplanite töö teha ära sotsiaaltöötajad ja psühholoogid. „Nad teevad kindlasti hästi oma tööd, kuid nad ei saa teha kaplanite tööd. Samamoodi ei saa kaplanid teha psühholoogide või sotsiaaltöötajate tööd,“ kommenteerib Sander kohatut võrdlust koos üksusega tõelises lahinguolukorras olevast kaplanist ning psühholoogiga, keda piirisituatsioonides lihtsalt läheduses ei ole. Selline lähenemine ei ole tema sõnul kooskõlas üldkehtiva ja teaduspõhise arusaamaga inimese sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja vaimulikest vajadustest, millel rajaneb nii Euroopa kui ka ülejäänud progressiivse maailma inimkäsitlus ja sellest tulenevad inimesele tervikliku abi andmise põhimõtted. Sellel alusel toimivad aga kaplanatuurid politsei- ja piirivalveametis, kinnipidamiskohtades, samuti ravi- ja hoolekandeasutustes ning kaitsevägi ei saa siin olla erand.

Lisaks:

Kaitseväe kaplanite tööülesanded, Kaitseministeeriumi koduleht