Paastuaja 1. pühapäev Invocavit. Pühapäeva teema on: Jeesus – kiusatuste võitja. Palvesõna ütleb Viru praost, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kõrbeisade tarkuse raamatus on selline lugu: „Abraham, kõrbeisa Agathoni õpilane, küsis kord isa Poimenilt: „Kuidas saavad deemonid mind kiusata?“ Isa Poimen vastas: „Sind kimbutavad deemonid? Niikaua, kui me ise oma tahtmist mööda ei toimi, niikaua on ka deemonid meie vastu rahus. Sest meie kalduvus oma tahtmist teha ongi deemonlus. Peale selle kiusavad nad meid tagant, et me seda teeksime.“

4.-5. sajandi Egiptuse, Palestiina ja Süüria kõrbetes elanud kõrbeisad ja -emad olid tolle aja psühholoogid – nad tundsid inimloomust selle peensusteni. Tähendab ju kõrbesse minek minekut iseenese juurde. Kui kõik igapäevaelu mured ja rõõmud, katsumused ja võimalused inimese elust ära võtta, ei jää talle palju muud üle, kui vaadata otsa iseendale. Need üksinduse mehed ja naised olid iseendaga kaua tõtt vaadanud ja teadsid seepärast imehästi – kogu kiusatus tuleb sinust endast. Deemoneid ei ole vaja otsida kusagilt mujalt kui oma tahtmistest. Ja võit kurja üle tähendab võitu iseenda üle.

Iidne pärimus ütleb – Jeesuski oli kõrbemees. Ikka selleks, et vaadata otsa iseendale ja olla kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta (Hb 4,15). Ka tema pidi saama võitu iseendast. Ta võitis, sest tegi tõeliselt teise tahtmist, suutis panna iseenda täiesti kõrvale ja näidata Jumalat.

Mida Jeesus tegi kuradi tegudega? Meie piiblitõlkes öeldakse, et ta tühistas need. Kreeka keeles kasutatakse imelist sõna lüo, mis tähendab ka vabastama, lahti päästma. Muidugi ta tühistas kuradi teod, aga kuidas? Neist vabastades, lahti päästes! Kõrbeisade tarkuse põhjal öeldes – ta vabastas inimese iseendast, tema rikutusest ja kurjusest ja tegi avalikuks meis peituva jumalikkuse. Jumala poegade ja tütardena ei pea me kinni jääma saatana püünistesse, vaid tohime ikka kasvada jumalalaste vabaduses.

Kõrbeisa Antonios on öelnud: „Nägin kord, kuidas kõik vaenlase püünised olid kogu maa peal laiali laotatud. Ma ohkasin ja ütlesin seepeale: kes saab küll neile vastu? Ja ma kuulsin, kuidas üks hääl mulle vastas: Alandlikkus!“

Jeesus, see inimkujuline alandlikkus, sai hästi hakkama. Meiegi, olles otsustanud tema järel kõndida, ei pääse kõrbest. Mil moel arvame meie seal hakkama saavat?

Palvetagem: Jeesus, Sina lasid end juhtida kõrbesse selleks, et päästa meid lahti kuradi plaanidest. Aita ka meil lasta kõrbeteel lahti oma tahtest ja usaldada alandlikkuses Isa väge. Aamen.

2