Risti kogudus läheb omandi kaitseks riigikohtusse

Jumalateenistus Risti kirikus (Foto: EELK)

Risti kogudus esitas kassatsioonikaebuse 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse küsimuses.

Riik peab nii kirikust leitud münte kui ka sealt ära viidud Võidukaaregruppi enda omaks, Risti kogudus soovib aga koguduse omandiõiguse tunnustamist. Kui Harju maakohus tunnistas Võidukaaregrupi osas Risti koguduse omandiõigust, siis Tallinna ringkonnakohtu otsusel peavad nii kujud kui ka mündid jääma riigi omandusse.

Kogudust kohtuvaidluses esindav advokaadibüroo HansaLaw vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik kommenteeris uudisteagentuurile BNS, et ringkonnakohtu seisukoht omandiõiguse küsimuses oli kogudusele väga ootamatu. Nimelt leidis teise astme kohus, et kogudus oli skulptuuride omanik nõukogude okupatsiooni eelselt, kuid kaotas omandiõiguse skulptuuride võõrandamise tõttu nõukogude võimu poolt ning Eesti Vabariigil ei ole seda võimalik tagasi anda. „Kui kohtu otsus jõustuks sellisena, oleks Eesti Vabariik terve Eesti koguduste arhailise vallasvara omanik üksnes selle tõttu, et nõukogude võim need sundvõõrandas,“ lisas ta. Rajamäe-Pariku sõnul kehtib Eestis praeguseni asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahv, millega on Eesti Vabariik võtnud endale kohustuse respekteerida kõikide omandit ja mitte tolereerida õigusvastaseid ründeid omandile. Samuti on tema sõnul ekslik kohtu seisukoht, nagu oleks nõukogude ajal sundvõõrandatud vara tagastatud ainult omandireformi aluste seaduse (ORAS) alusel. Rajamäe-Paris selgitas, et 1993. aastal kehtestas Eesti Vabariik ajatu omandi kaitse, mis tähendab, et omand on kaitstud õigusvastase võõrandamise vastu ka juhul, kui selline võõrandamine on toimunud minevikus.

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke «Surmatantsu» kõrval.

Kogudus taotleb ka Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile. Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010-2011. Muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu hoiustatakse neid Harjumaa muuseumis.

„Tänane kogudus on Ristil aastasadu tegutsenud koguduse õigusjärglane, kellel on kirikuhoone omadusest tulenevalt kõikide siin asuvaste esemete valdamise tahe,” märkis uudisteagentuurile ant Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer. Vandeadvokaat Rajamäe-Parik lisas, et riigi soov kaitsta kultuuriväärtusega asju on mõistetav, kuid selleks on ka teisi võimalusi kui riigi omandi kehtestamine.

EELK Risti kogudus on Harjumaal Harju-Ristil üle 700 aasta tegutsenud aktiivne kirikukogudus, mis tegeleb muuhulgas ka noortetöö, diakoonia ja eakatega.

Lisaks:

Risti kiriku müntide omandivaidlus saab selguse riigikohtus, Postimees, 04.05.2021

Meeldib 1

Lisa kommentaar