Pereraadio saates “Kõnetused: Kuum suvi, väärikus ja valikud” jätkavad peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan oma igakuiseid arutlusi olulistel, kirikut puudutavatel teemadel. Saade oli Pereraadios eetris 7. juulil kell 19, kordusena neljapäeval kell 13 ja esmaspäeva südaööl.

Küsimus sellest, kuidas jääda väärikaks, puudutab kõiki, kes avalikus ruumis oma arvamust kuuldavaks ja nähtavaks teevad. Anti Toplaan leidis, et kui me füüsiliselt kohtume, siis me ei kipu selliseid sõnu kasutama, mis võiksid solvata. Ühismeedias võetakse aga oma sõnade eest vähem vastutust. Erimeelsuste puhul peaks siiski proovima otsida lahendust isiklikuks ja õelaks minemata.

Urmas Viilma nentis, et mõnikord on tulnud ka vaimulikele avalike esinemiste järel nn kollast kaarti näidata. Näiteks teevad teda nõutuks juhtumid, kus pika arutelu järel sinodikoosolekutelt kuni kirikuvalitsuseni avaldab mõni ametivend avalikus postituses või meediaväljaandes ikka arvamust, et kõnealune näol oli tegemist täiesti meelevaldse otsusega. Seejuures ei ole enne toimunud ka mingit personaalset pöördumist, mis võimaldaks avaliku arvamusavalduse eel asja põhjendada. Peapiiskopi sõnul ei ole mõne delikaatse asja puhul siiski võimalik avalikult vastata ja otsuste tagamaadest rääkida.

Viilma lisas, et dilemmad avalikes väljaütlemistes on tuttav teema ka tema enda jaoks. Kaplanaatidega seoses on temalt tulnud kriitilisi väljaütlemisi, mida on ka meedias avaldatud – valjuhäälselt on ta oma muret väljendanud siis, kui tajub, et ei aita kirjad ega kohtumised ja muid võimalusi oma seisukohtade kuuldavaks tegemiseks enam ei ole.

Teise teemana puudutati õp Anne Burghardti valimist Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäriks. Tegemist oli erakordse ja tähendusrikka sündmusega, mis leidis rahvusvaheliselt ja oikumeeniliselt suurt kõlapinda, Eesti avalikus ruumis seevastu minimaalselt. Urmas Viilma märkis, et maailma luterliku kiriku enamust esindava organisatsiooni juhina saavad Burghardti suhtlemispartneriteks maailma eri konfessioonide juhid, nagu näiteks Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh. On tähelepanuväärne, et esimest korda saab maailmaliidu etteotsa Ida-Euroopa esindaja ja esimest korda ka naine. Erinevalt Eestist ei ole paljude liikmeskirikute jaoks naine liidrina sugugi tavapärane. Viilma sai debatti jälgida LML asepresidendina ja tunnustas, et Anne Burghardt tõusis oma tugeva vastaskandidaadiga võrreldes esile süsteemsemate vastustega, väga hea kodutööga, samuti andsid tema väljaütlemised tunnistust headest teadmistest ja ka diplomaadivõimetest. Tulevase LML peasekretäri töökeeled saavad olema inglise, saksa, prantsuse ja hispaania keel, neist kolme esimest valdab Burghardt ka praegu.

Peapiiskop peatus saates ka juuni lõpus toimunud kohtumisel peaminister Kaja Kallasega. Peapiiskop rääkis, et keskendus kokkusaamisel kahele teemale – riigi panus pühakodade restaureerimisel ja usuline haridus. Esimese teema selgituseks ütles Viilma, et tema hinnangul kulub praegu paljudel kogudustel enamik koguduseliikmete annetustest saadud sissetulekuid kirikuhoonetete remonditöödeks, mis tegelikult ei ole aga usuorganisatsiooni põhikirjaline tegevus. Sellised ebakõlad tulenevad sageli ka üleüldisest teadmatusest, mis on kiriku roll. Usualane haridus on vajalik rahvusvahelisel suhtlemisel inimeste hoiakute mõistmisel, usulisest haridusest sõltuvad paljuski ka otsused, mida riigi tasandil tehakse.