Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Sarnaselt viimaste rahva ja eluruumide loendustega küsitakse ka sel korral inimestelt, kas nad peavad omaks mõnda religiooni (usku). Vastajatel on võimalus valida loetelus esitatud uskkondade vahel või lisada endale sobiv.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee (pildil) sõnul annavad rahvaloenduse andmed võrdlusmomendi ja võimaluse inimeste usulise identiteedi pikaajaliste trendide jälgimiseks ja tuvastamiseks. Näiteks saab tulemuste põhjal võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb varasemate põlvkondade omast ning missugune on erinevate religioonide levik Eestis.

Religiooniga seotud rahvaloenduse andmed leiavad kasutust erinevates eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloenduse andmed oluline sisend ka erinevate poliitikate planeerimisel ja neile sisendi andmisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda ja rahvastikku, kultuuri, aga samuti riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikaid.

„Usuliste ühenduste endi liikmeskonna arvestamise põhimõtted on erinevad ning sageli hinnangulised, millele on osutanud ka varasemate rahvaloenduste andmed. Riiklike ja kohalike omavalitsuste religiooniga seotud tegevuste kujundamisel ja mõju hindamisel, samuti nendeks tegevusteks võimaluste leidmisel ja loomisel, on rahvaloenduse religiooni puudutavad andmed äärmiselt olulised,“ rõhutab Ringvee.

Tavainimene saab rahvaloenduse andmete põhjal tegelikkusele vastava andmestiku Eesti elanikkonna usulisest enesemääratlusest. See hoiab Ringvee hinnangul muu hulgas ära võimalikke ühiskondlikke pingeid ja konflikte. Selle näiteks võib tuua 1990-ndate lõpus esile kerkinud nn satanismi-paanika, millel oli mõju ka poliitilistele protsessidele. „Selle moraalse paanika põhjuseks oli 90-ndatel satanistidega seostatud vandalism kalmistutel ning satanismi aktivistide meediasse paisatud hinnangud, mille kohaselt tegutses Eestis ligikaudu 5000 satanisti. Rahvaloenduse tulemused osutasid aga, et tegelikult ei olnud satanismiga seotud ohuhinnangud adekvaatsed ning toimunu oli ülereageerimine nii riigi kui ka ühiskonna tasandil,“ lisas Ringvee.

Teadusmaailmas on rahvaloenduste religiooni puudutavad andmed seni kasutamist leidnud muu hulgas näiteks ühiskonnateadlaste, õigusteadlaste ja religiooniteadlaste poolt. Samuti annab teadmine elanike seotusest usuga olulist informatsiooni rahvusvaheliste uuringute ja andmete kontekstis, võimaldab võrdlusi teiste riikidega ning on aluseks rahvusvahelistele uurimistöödele.

Allikas: rahvaloendus.ee

Loe lisa:

• Rahvaloenduse Facebooki leht