Teisipäev, 31.01.2023
Kindlustunne on elus praegu kõige olulisem. Seda me välistes asjades väga ei leia. See tuleb seest, sisemise väärtuse läbi. Kindlasti on kiriku järjepidevusega hoitud tavad ja arusaamad inimesele toeks. Kirikus on kindlustunde elemendid, millega inimene saab hakata oma elu taas täitma."
Araabia keeles on väga ilus soov, palve, et olukordade Olukorrastaja olukorrastaks teie olukorra parimaks olukorraks."
Jõuluaeg koputab meie südamele ja tuletab meelde, et ligimesele head tegemine on iga kristlase ülesanne."
Tänulikkus võib olla nii reaktsioon, hoiak kui ka iseloomujoon. See viimane avaldub kestvalt erinevates eluolukordades. Tänulikkus tähendab sooja heasoovlikkuse tunnet ja tegusid, mis seda tunnet väljendavad."
Vahel kuuleme, kuidas keegi ütleb kas siis iseenda või kellegi teise kohta, et “mul/tal pole midagi hinge taga”. Enamasti mõeldakse selle all, et pole hetkel materiaalseid võimalusi ja tuleviku jaoks sääste. Olen siis mõelnud,, et see väljend sobib väga hästi iseloomustama ka inimese vaimset olukorda."
Nimi Jeesus on ülimalt tähendusrikas: heebrea Jehosua tähendab “Jumal on pääste”. Sellele tähendusele vastab ka Jeesuse eluülesanne, mis seisneb oma rahva päästmises pattudest. See lühike lause edastab Jeesuse elutöö mõtte ning eesmärgi, mis kõigile inimestele saab teatavaks alles Jeesuse ristisurmaga ja ülestõusmisega surnuist."
Johannese eeskujust on meil palju õppida: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema“ (Jh 3:30). Selline elu- või südamehoiak kasvagu meis kõigis."
Tuul hellitas viljapõldu ja seda vaadates meenusid mulle Uku Masingu sõnad, et kui vanasti räägiti tuulest, siis kõneldi hoopis Jumala vaimust."
Jõuludes taipame, kuidas muidu nii hääletu, käest libisev aeg saab korraga kuuldavaks, nähtavaks ja taibatavaks. Kuuldud Jumala sõna saab kuulaja ehedalt kätte ning loob ja uuendab teda. Nii saab inimene sõnast nõnda puudutatud, et sõna hakkab teda kandma, teda pidama."
Niisugustel hetkedel, mil Issand tundub olevat selja pööranud, on kõige olulisem temast mitte lahti lasta. Vastupidi: haara temast veel kõvemini kinni. Ja siis tunned sa erilist rõõmu."
Mõnikord oleks targem lõigata suur oks väiksemaks või maha selleks, et päike ulatuks alumiste okste juurde. Suur vaimulik juht näeb võimalusi astuda samm kõrvale nii, et nähakse paremini Kristust – kogudust, mis on Kristuse ihu."
Rubriik: statistika
Statistikaamet: usku peab omaks kolmandik Eestis elavatest inimestest
Statistikaameti 2021. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. End usklikuks pidavate inimeste hulk on taas pisut kahanenud, kuid tähelepanuväärselt on usklikke enim (34%) kõrgharitud inimeste seas.
Usundiõpet pakub Eestis umbes 70 kooli
Eesti Kiriku artiklist saab ülevaate selle kohta, kuidas on usundiõpetus koolides korraldatud ning milline on usu- ja usundiõpetuse põhimõtteline erinevus.
Luterliku kiriku töötajatest on valdav enamik vaktsineeritud
Eesti Haigekassa avalike andmekogude põhjal selgub, et 18. novembri seisuga on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku töötajatest vaktsineeritud üle 90% ja pooled neist saanud ka täiendava vaktsiinidoosi.
Statistikaamet: rahvaloendus annab unikaalse pildi inimeste seotusest usuga
Sarnaselt viimaste rahva ja eluruumide loendustega küsitakse ka sel korral inimestelt, kas nad peavad omaks mõnda religiooni (usku). Vastajatel on võimalus valida loetelus esitatud uskkondade vahel või lisada endale sobiv.
