“Taevas tuleb appi!” Piiblist, selle tõlkimisest ja piiblipühast
Saabuva piiblipüha puhul kõnelesid veebisaate “Taevas tuleb appi!” seekordses osas Tiit Salumäe, Mart Rannut ja Jaan Bärenson Piibli eestindamise ja levitamise, aga mõistagi ka piiblipüha pidamisega seotud teemadel.
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärensoni sõnul on keele muutumise tõttu vaja Piiblit üha uuesti tõlkida ja toimetada. Nii toimetati pühakirja tõlget ka kogu 19. sajandi vältel vastavalt keele muutustele. 20. sajandi enne sõda tõlgitud Piiblit 1940. aastal muutunud poliitilise olukorra tõttu enam välja anda ei jõutudki. 1968. aastal piiri taga välja antud pühakiri toetus aga sõjaeelsele keelele. Seesama Piibel, mis jõudis 80. aastate lõpus ja 90. aastate alguses ka Eestisse, on olemas tänagi paljudes kodudes ja selle trükiarv on ligemale miljon eksemplari. Eesti iseseisvudes 30 aasta eest taastati ka Eesti Piibliselts ja loomulik töörütm pühakirja tõlkimisel ja väljaandmisel sai taastatud.
Piibli uue tõlke mõte sai hoo sisse mõne aasta taguste reformatsiooni 500. Ja Maarjamaa 800. aastapäeva sündmuste käigus. Eesti Kirikute Nõukogu sõnastas ka konkreetsema lähteülesanne, millistele tingimustele peaks Piibli uus tõlge vastama. Tõlketöö ettevalmistused algasid möödunud aasta septembris.
Piiskop Tiit Salumäe rõhutas kogu ettevõtmise ulatuslikkust – kultuuriliselt tähenduslik ettevõtmine toimub paljude koostööpartnerite kaasalöömisel ja on oma mahukuses terveid põlvkondi hõlmav ettevõtmine. Nii on Salumäe sõnul ühe põlvkonna roll töö algatamine, kuid need, kes tõlkima asuvad, istuvad praegu tõenäoliselt alles koolipingis ja tuleb oodata, et ühel hetkel kerkib esile keegi, kellel Anton thor Helle mõõtu töö silma särama paneb.
Jaan Bärenson lisas, et päris 20 aastat lugeja siiski töö valmimist ootama ei pea – suur töö saab tehtud osade kaupa ning Vana Testamendi tõlkimine on juba alanud. Siiski tuleb arvestada, et ainuüksi pühakirja põhitöö tegemiseks läheb 10-12 aastat.
Keeleteadlane Mart Rannut sõnas, et Piibli tõlkimisel ja keele arengul on olemas väga suur seos. Kui uurida Piibli tõlke ajalugu, siis on tema sõnul huvitav jälgida, kuidas see vastastikune mõju seni on toimunud. Tõlge peab Rannuti sõnul olema täpne ja arusaadav ning ka ajakohane. Tänapäeva lugejat arvestades ei tohiks liiga palju olla tundmatuid sõnu ja lausegi ei saa olla väga pikk. Algupärase mõtte edasiandmine on kahtlemata oluline, kuid kui sõnasõnalist tõlget on liiga palju, pole tekst enam loetav. Seega tuleks üle minna mõttetõlkele.
Keeleteadlane tõi ka konkreetseid näiteid, mis tõlketööd raskendavad: üks neist on näiteks tõsiasi, et algupärases tekstiski on ühte pikka lausesse mahutatud terveid peatükke ja raskesti loetavaid kohti on hulganisti. Tõlkimist mõjutab aga ka näiteks geograafiline asukoht: nii pole Kesk-Aafrika inimestele mõtet rääkida huntidest lambanahas, vaid kohalikus tõlkes on selle asemel juttu hoopis hüäänidest kitsenahas.
Jaan Bärenson tõdes, et tulevikus ei saagi rääkida ühest ja õigest Piibli tõlkest ja üks trükitud pühakirja versioon ei ole lõplik tekst. Erinevad tõlkevariandid on saadaval paralleelselt ja neid kasutatakse vastavalt otstarbele.
Saatejuht Toomas Nigola tundis ka huvi, kes täpsemalt ja kui palju inimesi praegusel ajal üldse Piiblit loeb. Jaan Bärenson vastas, et Eesti Piibliselts vahetut ja viivitamatut tagasisidet selle kohta siis, kui elektroonilise Piibli kättesaamisel tekivad tehnilised takistused – Piiblit loevad elektrooniliselt näiteks paljud meedia esindajad, tõlkijad, kirjastuste töötajad.
Mart Rannuti sõnul on Ameerikas tehtud uuringuid, kui palju on Piibli lugejaid nö tavakasutaja tasemel. Sealses ühiskonnas, kus kristlasi on julgelt üle poole elanikkonnast, on aktiivseid Piibli lugejaid siiski vaid kolmandik, kirikuskäijate seas on aga 10% neid, kes Piiblit pole kunagi lugenud ja kel pole seda isegi kodus olemas.
Piiskop Tiit Salumäe sõnul ongi oluline mitte Piibli hoidmine raamaturiiulil, vaid selle järjekindel lugemine. Raamatute Raamatu peaksid tema sõnul inimesed endale saama kindlasti juba leerikooli alguses, mitte selle lõpus kingitusena, mis siis riiulile mälestusesemena seisma jääb. Piiskop Salumäe sõnul võiks eestlased olla Piiblit lugev rahvas.
Vaata ka:
1
