Tänasest, 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini 2022 on avatud rahvaloenduse e-küsimustik, millele on oodatud vastama kõik Eesti inimesed. Sarnaselt viimaste rahva ja eluruumide loendustega küsitakse ka sel korral inimestelt, kas nad peavad omaks mõnda religiooni (usku). Küsitlusel saab osaleda aadressil rahvaloendus.ee. Vastajatel on võimalus valida loetelus esitatud uskkondade vahel või lisada endale sobiv. Küsimustele vastamine võtab aega kõige enam viis minutit.

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu on oluline, et rahvaloendus annaks tõese statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul annavad rahvaloenduse andmed võrdlusmomendi ja võimaluse inimeste usulise identiteedi pikaajaliste trendide jälgimiseks ja tuvastamiseks. Näiteks saab tulemuste põhjal võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb varasemate põlvkondade omast ning missugune on erinevate religioonide levik Eestis.

Religiooniga seotud rahvaloenduse andmed leiavad kasutust erinevates eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloenduse andmed oluline sisend ka erinevate poliitikate planeerimisel ja neile sisendi andmisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda ja rahvastikku, kultuuri, aga samuti riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikaid.

„Usuliste ühenduste endi liikmeskonna arvestamise põhimõtted on erinevad ning sageli hinnangulised, millele on osutanud ka varasemate rahvaloenduste andmed. Riiklike ja kohalike omavalitsuste religiooniga seotud tegevuste kujundamisel ja mõju hindamisel, samuti nendeks tegevusteks võimaluste leidmisel ja loomisel, on rahvaloenduse religiooni puudutavad andmed äärmiselt olulised,“ rõhutab Ringvee.

Tavainimene saab rahvaloenduse andmete põhjal tegelikkusele vastava andmestiku Eesti elanikkonna usulisest enesemääratlusest. See hoiab Ringvee hinnangul muu hulgas ära võimalikke ühiskondlikke pingeid ja konflikte. Selle näiteks võib tuua 1990-ndate lõpus esile kerkinud nn satanismi-paanika, millel oli mõju ka poliitilistele protsessidele. „Selle moraalse paanika põhjuseks oli 90-ndatel satanistidega seostatud vandalism kalmistutel ning satanismi aktivistide meediasse paisatud hinnangud, mille kohaselt tegutses Eestis ligikaudu 5000 satanisti. Rahvaloenduse tulemused osutasid aga, et tegelikult ei olnud satanismiga seotud ohuhinnangud adekvaatsed ning toimunu oli ülereageerimine nii riigi kui ka ühiskonna tasandil,“ lisas Ringvee.

Teadusmaailmas on rahvaloenduste religiooni puudutavad andmed seni kasutamist leidnud muu hulgas näiteks ühiskonnateadlaste, õigusteadlaste ja religiooniteadlaste poolt. Samuti annab teadmine elanike seotusest usuga olulist informatsiooni rahvusvaheliste uuringute ja andmete kontekstis, võimaldab võrdlusi teiste riikidega ning on aluseks rahvusvahelistele uurimistöödele.

Rahvaloenduse küsitlusel usu kohta esitatud küsimuste vastamist tõstis esile ka peapiiskop Urmas Viilma jõululaupäeval, 24. detsembril peetud jutluses Puhja kirikus: “Seekordse rahvaloenduse tulemused saavad olema kõige autoriteetsemaks allikaks meie rahva suhtumise kohta ristiusku ja kirikusse. Eelseisva kümnendi jooksul kujundatakse just loenduse tulemuste põhjal avalikku arvamust sellegi kohta, kas Eesti rahvas paigutab ennast kristliku kultuurirahvana teiste Euroopa rahvaste hulka või eristame end kõigist meid ümbritsevatest maadest sellega, et ei julge või ei tea omaks pidada ühtegi üldtuntud usku või kirikut.

Tegelikult aitab rahvaloenduse küsimus jääda vastajal ausaks. Meilt ei küsita, kas kuulume kirikusse või mõnda kogudusse, ega ka seda, kas oleme ristitud või käime regulaarselt kirikus. Vastajalt tahetakse teada, kas mõni kirik või uskkond on meile omane – olgu kultuuriliselt, õpetuslikult või mõnel muul, ainult meile endale teadaoleval moel. Võiks öelda, et rahvaloendusel selgub eestimaalaste usugeen. Seepärast julgustan ja õhutan kõiki vabatahtlikult internetis loendusküsimustikule vastama ja omale südamelähedasem kirik või usund välja valida.

Euroopas märgitakse kõik riigid kultuuriliselt seni veel ida või lääne kristlikku traditsiooni kuuluvateks vastavalt sellele, kumba kultuuriruumi kuuluvaks elanikkond end ise määrab. Omal kombel saab rahvaloendus olema üldrahvalik usu tunnistamine. Isegi, kui Eestis suurem osa vastajatest ei tunnista omaks ühtegi konkreetset usundit, märgitakse erinevatel kaartidel maalapp, mida ise hellitavalt Maarjamaaks nimetame, luterlikuks või ortodoksseks. Kuna Eestis enim levinud usuline määratlematus ei ole ametlik religioon, puudub sellel Euroopa uskkondade kaardil värv. Seni ei ole Euroopas veel ühtegi riiki tähistatud värviga, mis annaks kõigile sõnumi, et siin kristlikke jõule ei tähistata ning Jõululapse jaoks kohta enam pole.”

Eesti registritest puuduvad andmed inimeste enesehinnangulise info (nn lisatunnuste) kohta, nagu usuline kuuluvus, terviseprobleem ja selle mõju tavategevusele, võõrkeelte ning murrete oskus – see info kogutakse valikküsitlusega. Küsitakse ka rahvust ja emakeelt, mis on küll rahvastikuregistris olemas, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut.

Lisainfo: 

rahvaloendus.ee