Maski kandmist peab nüüdsest kontrollima kogudus

Maski kandmist peab nüüdsest kontrollima kogudus

Peapiiskop Urmas Viilma saatis kogudustele siseministeeriumilt konsistooriumisse saabunud kirja alates 25. oktoobrist kirikutes kehtima hakkavate piirangute kohta. Olulisi muudatusi senisega võrreldes jumalateenistusliku tegevuse suhtes kehtestatud ei ole, kuid muutunud on see, et kui keegi osalejatest teenistustel või talitustel maski ei kanna, vastutavad selle eest koguduse juhid, mitte inimene ise. See tähendab, et maskide kandmist tuleb inimestelt nõuda. Kõik muud avalikud tegevused, mis on väljaspool jumalateenistuselu (seminarid, konverentsid, koolitused, huvitegevus ja ringitöö, jne), on nüüdsest rangemini reguleeritud.

Peapiiskop Viilma palub oma ringkirjas kõikidel kogudustel vaadata veel kord üle, et hajutamine kirikus oleks tagatud, desovahendid nähtaval kohal käepärast ning ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilised maskid saadaval juhuks, kui inimesel endal maski kaasas ei ole.

Armulaua pühitsemisel ja armulaua andidega toimetades, samuti muul juhul, kui ollakse inimestele vahetult lähedal, tuleb vaimulikel ka teenistuse ja talituse käigus kanda maski või visiiri. Muul juhul altaris, kantslis või puldis teenides, juhul kui distants kirikulistega on piisavalt suur, võib teenida ka ilma maskita, kuigi soovitav on kanda maski kogu teenistuse aja. Armulaua jagamine peab toimuma sissekastmisega ja mitte inimesi korraga altari juurde põlvitama kutsudes, vaid ükshaaval üksteise järel altari juurde kutsudes. Sama kehtib ka juhul, kui kasutatakse individuaalseid karikaid. Vaimulikel tuleb rangelt järgida käte ja pindade desinfitseerimise kohustust.

Peapiiskop Viilma palus kõigil vaimulikel, teistel koguduste juhtidel ja kaastöölistel teha kõik endast olenev, et maandada inimeste vahelisi konflikte ja pingeid: “Palun neid ise ka mitte õhutada läbi vastandumiste, sealhulgas ja eriti sotsiaalmeedias. Meie ülesanne on ka usu- või kodanikuvabaduse ja õiguste eest seistes teha seda rahulikult, lugupidavalt ja pikameelselt.”

Vaktsineerimisest või vaktsineerimata jäämisest ei tohi teha usu- või õndsusküsimust, ütles Urmas Viilma. “Tegemist on meditsiini valdkonda kuuluva küsimusega, kus nõu andmine vaktsineerimise poolt või vastu ei ole otseselt meie pädevuses. Kui inimestel tekivad kahtlused, saame meie suunata inimesi oma perearstilt nõu küsima. Sellisel juhul saame eeldada, et vastajad on paremad spetsialistid kui meie. Äärmisel juhul saame rääkida oma kogemustest ja oma isiklikest otsustest, kuid inimene peab tegema lõpliku otsuse vaktsineerimise küsimuses ise. Hoiduma peame nii vaktsineeritute kui vaktsineerimata inimeste sildistamisest ja häbimärgistamisest. Kehtivate regulatsioonide ja meie usuliste veendumuste kohaselt on nii ühed kui teised teretulnud jumalateenistustele.” 

Lisa kommentaar