Eesti Diakoonia andis rahvusvahelised koostöömedalid üheskoos elamise kunsti eestvedajatele
EELK 2020. aasta koostöömedalid said Tony Addy ja Janka Adameova rahvusvahelisest diakoonia- ja sotsiaaltöö akadeemiast INTERDIAC.
Medalite üleandmine lükkus koroonapiirangute tõttu lükkunud üha edasi, kuid sai 2022. aasta juunis lõpuks teoks, nentis Eesti Diakoonia (EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö sihtasutus) juhataja Avo Üprus ning tutvustas pikaajalisi koostööpartnereid ja organisatsiooni, mida nad esindavad: “Mõlemad medali saajad on Soome diakooniakõrgkooli DIAC ja Tšehhi diakooniaorganisatsiooni poolt asutatud akadeemiast INTERDIAC. Selle valitsusvälise organisatsiooni tööks on olnud diakoonia uuendatud alused ning vastavate koolitus- ja kootööprogrammide väljatöötamine rakendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa Euroopa riikides. INTERDIACi vaimne juht on Tony Addy ja tegevjuht Janca Adamova. Minul omakorda on olnud au olla selle organisatsiooni nõukogus veidi üle 10 aasta.”
Conviviality põhimõte kogukondlikul suhtlemisel toetub Ivan Illichi töödele, selgitas Avo Üprus. Illich on lähtunud Ibeeria poolsaarel sõja järel tekkinud unikaalsest kogukondlikust suhtlemismudelist, kus ühtse kogukonnana elasid ja tegutsesid koos nii juudid, kristlased kui moslemid.
“Üheskoos elamise teadus ja kunst eeldab loomingulisust ja partneri austamist. Sellise elulaadi propageerimine on üsna lähedal evangeeliumi kuulutamisele,” avaldas diakooniaorganisatsiooni juhist vaimulik veendumust.
Avo Üpruse sõnul toimub samast põhimõttest lähtuvalt ka luterliku kiriku diakooniatöö reformimine ja arengudokumentide koostamine. “Püüame taolist mõtteviisi propageerida ka kogudustes. Selles kontekstis tähendab conviviality koguduse avatuna hoidmist ka neile, kes koguduse ei kuulu, üksteise väärtustamist. Samuti tähendab see koostöövalmidust teiste organisatsioonidega, soovi teha heskoos kogukonnaelu paremaks. See aitab kaasa, et kogudused ei sulguks, ei jääks üksi, ei eemalduks ümbritsevatest probleemidest, vaid otsiks neile aktiivselt lahendusi,” selgitas ta. Üprus tõi ka näite, kuidas peaks toimuma probleemidele lähenemine: “Kui aidata vaeseid, siis me ei peaks mõtlema, et me teame, mida neile vaja on, vaid kuulama ja tegelema lahenduste leidmisega ühiselt. Võib-olla arvame, et vaja on toiduabi, kuid ehk vajavad inimesed, keda püüame aidata, hoopis kooskäimiskohta.”