Palju oli Haapsalus toimunud kirikumuusikute konverentsil juttu kiriku uue lauluraamatu koostamisest. Oma ettekandes märkis Sigrid Põld, et lisaks Eestile on see töö käsil nii mõneski riigis.

Pühakirja rahvakeelde tõlkides sai Martin Lutherist omamoodi Jumala tõlk, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma ja märgib, et reformatsiooni kaunimaks viljaks võib pidada seda, et Jeesus hakkas kõnelema inimestega nende emakeeles.

Küsimustega –  mida tähendab halloween, kas see võiks asendada mardi- ja kadripäeva ning kas ristiinimesele on kohane säherdust püha tähistada – pöördutakse vaimulike poole oktoobri lõpus sageli, tunnistab kolumnist Toomas Nigola.

Eesti Kirik küsib: kas tähistate hingedepäeva või surnutemälestuspüha? 39% vastanuist tunnistas, et tähistavad mõlemaid, 37 % et vaid hingedepäeva ja 13 % et surnutemälestuspüha ning 11% tunnustas, et ei tähista kumbagi päeva.

„See mälestus on nagu tulise rauaga mu mällu kõrvetatud ja saabaste klobin tänava kivisillutisel mu kuulmismälus,“ kirjutab  õpetaja Eenok Haamer, kes meenutab, kuidas ta 4aastase poisina 1939. aastal jälgis koduaknast Nõukogude sõdurite sissemarssi Tartusse. 

Kuidas kinnipeetavaid vaimulikult teenitakse ning kui hästi on vangidele tagatud usuvabadus kui olulisi inimõigusi, seda käisid Eesti Kiriku ajakirjanikud uurimas Tartu vanglas. Saatjaks oli peakaplan Tanel Meiel ning ringkäik algas vangla direktor Edvard Remseli intervjueerimisest.

Miks on kogudusele vaja arengukava, aitab selgitada Paistu Maarja koguduse hooldajaõpetaja Allan Kährik. Mida rohkem on koguduse liikmeid kaasatud arengukava tegemisse, seda parem, kinnitab ta Paistu kogemusele tuginedes.

Eluga seotud teemad köidavad lugejat, teab hästi õpetaja Jaan Tammsalu, kelle kaheksa raamatut on väga populaarsed. Hiljuti esitles ta Tallinna Jaani kirikus oma uusimat raamatut „Argipäevast taeva poole“, mille kaanekujunduses on kasutatud Leili Muuga maali.

Selge sõna, täpne mõte – piibli tõlkimisest tänapäeval. Sellist pealkirja all toimus järjekordne Eesti Piibliseltsi piiblipäev, juba XXIX.

28. oktoobril oleks saanud kuuekümne aastaseks Tartu ülikooli usuteaduskonna vanakreeka ja ladina keele ning patristika õppejõud, tõlkija, klassikaline filoloog ja usundiloolane Marju Lepajõe. Tema mälestuseks vältasid sündmused läbi päeva.

Meie võidu aluseks on Jeesus Kristus, kinnitab lehejutluses Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi.