Assessor Marko Tiitus meenutab juhtkirjas Viljandi praosti ja riigitegelase Jaan Lattiku sõnu, kes 1944. aastal enne Eestist lahkumist väljendas armastust kodumaa vastu nii: „Ma olen vahel mõtelnud, et oleksid käed nii tugevad /…/ siis haaraks sülle eesti talu, võtaks sülle eesti kodu ja kannaks mõlemad kui sülelapsed läbi raske ja tormise aja /…/.“

Esilehel kirjutab vaimulik Mikk Leedjärv: „Eestimaa on täis pikitud kirikutorne, ja need ei kõnele üle puude latvade sirgudes üksnes Kristuse toodud lunastusest, vaid tuletavad meelde ka aegu, kus eestlased järjest enam eestlastena end määratlema hakkasid.“

President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi sünnipäeva eel Valgetähe V klassi teenetemärgiga Tartu praostkonna praosti ja Tartu Peetri koguduse õpetajat Ants Toomingat, kes on ka SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liige.

„Tahaksin ehk rohkem tundma õppida Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid ja kõike seda, mida nende juures ligimese teenimiseks tehakse,“ vastab kirikute nõukogu presidendiks valitud peapiiskop Urmas Viilma Eesti Kiriku küsimusele, kuidas ta plaanib ennast uues rollis teostada.

2. märtsil kutsub Tartu ülikool virtuaalsele lahtiste uste päevale. Usuteaduskond esitleb end töötoa „Tahad mõista maailma – õpi tundma religioone!“ kaudu, kus veebimängus „Kahoot!“ pannakse proovile usundiline kirjaoskus.

Tõde ja selgus ei peitu päevakajalistel teemadel poolt ega vastu olemises, vaid Jumala sõnas, kinnitab kolumnis õpetaja Kristjan Luhamets ja lisab, et nii nagu armastus ei õigusta tõest mööda vaatamist, ei õigusta tõde armastuse puudumist.

„Aga kirikute puhul mulle tundub, et kui kutsutakse, siis kutsuvad sõbrad. Ja isegi siis, kui mu ajagraafik on tihe, ma püüan kirikusse tulla ja teen seda hea meelega,“ tunnistab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinna Jaani koguduse õpetajale Jaan Tammsalule.

Hingehoidlikud kohtumised võivad mõnikord toimuda olukorras, kus lootust enam ei ole. Hingehoidja Heidy Prükk vahendab oma kogemustest, kuidas on sellisel juhul olla aitaja rollis.

Meremeeste hoidjast Juhan Smuulist kirjutab tema 100. sünniaastapäeval Vallo Kepp, kes tutvustades hiljuti ilmunud luuleraamatut vanameistri sõjaeelsete luuletustega jagab oma imestust, et ühte ülikonda võib mahtuda nii mitu erinevat inimest.

Ajarännak: 1940. aasta veebruari jäi meenutama sulailm vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril ja selle järel kärekülm 25. veebruaril, nii et toomkiriku noorte talvepäeva jumalateenistus tuli pidada Randvere kogudusemajas, mitte kirikus.

Teistsuguse valguse jagamisest kirjutab jutluses Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa.