Tänavu 15. juulil kl 13 on kõik oodatud Põltsamaale üldrahvalikule tänuüritusele “Me hoiame nõnda ühte…”, millega tuletatakse meelde, et ka kõige raskemal ajal on võimalik ühte hoides tuua varemeist välja see, mis on brutaalselt hävitatud.
Sündmuse korraldamise algatasid ühiselt kirjanik Viivi Luik ja ühiskonnategelane Lagle Parek. “Julgust ja vaimujõudu oleme üheskoos väljendanud ka nüüd Ukraina sõja päevil, seda vajame praegu enam kui veel mõni aeg tagasi,” seisab ürituse kutsel. Sündmuse eesmärke ja sünnilugu avab Bianca Mikovitš Maalehes. Sündmus toimub juuli keskel Põltsamaal, sest sündmuse algatajate arvates sümboliseerib just Põltsamaa kiriku ülesehitamine tahet hoida vaim murdumatuna ka väga rasketel aegadel.

Viivi Luik oli enda sõnul päris vapustatud, kui Lagle Pareki palvel palverännutee kodulehe jaoks kiriku taastamise lugu uurima asus, vahendab Maaleht. Kirjanik sõnas: “Minu meelest on see elav vabadussammas, rahva vaimujõu ja vastupanu sümbol.”

Maaleht kirjeldab kiriku hävimist sõjakeerises: Põltsamaalt läksid 1941. aasta suvel üle suured lahingud ning linn sai kõvasti kannatada mõlema võõrväe käes. Kirikutornis oli arvatavasti punavägede tulejuht ja sakslased andsid selle pihta mürsutuld. 14. juuli õhtul tabas mürsk torni, mis lahvatas põlema.Kirikus ja selle kõrval olevas ajaloolises lossis põles kõik, mis põleda saab.

Värskelt ametisse asunud noor vaimulik Herbert Kuurme on meenutanud, et just seal tossavate varemete vahel sündis otsus kirik üles ehitada. Nende töödega sai alata alles pärast sõda ning kokku kulus selleks 22 pingelist ja kiusu täis aastat, mida vedas eest vaimuliku kindlameelsus ja rahastasid inimeste vabatahtlikud annetused.

Maha põlenud lossi pole suudetud taastada tänini, kuid kirik ehitati varemetest üles ja sellest sai nõukogude ajal lausa omamoodi turismimagnet, kuhu korraldati mitteametlikke ekskursioone. Kuurme meenutused, mis trikkidega saadi kirikule katus või kuidas rajati torn ja parandati vigastatud kukk, andsid kõigile julgust ja lootust ajal, mil kirikutest tehti garaaže ja lõhuti Vabadussõja ausambaid  – et midagi on siiski võimalik teha, märkis Viivi Luik. Kirjaniku lühike kirjeldus kiriku taastamisest oli nii mõjus, et sütitas omakorda Lagle Pareki, kes ütles, et see kirik pole ju muud kui vabadussammas, mille rahvas raskel ajal endale ise püstitas.

Viivi Luik tõi esile ka paralleeli minevikusündmuste ja praegu Ukrainas toimuva vahel, mis sunnib meidki sõja õõvastavast hingusest osa saama. Põltsamaa kiriku ülesehitamine okupatsiooni kiuste annab kirjaniku sõnul just niisugust julgust ja enesekindlust, mida me praegu vajame. Legendaarne vabadusvõitleja Lagle Parek kinnitas ka omalt poolt, et inimestel on taju, et midagi erilist on õhus ja et soov kurjusele vastu seista on tajutav. Ta tuletas meelde, et just kokkuhoidmises seisneb meie erakordne tugevus, mille abil võib saavutada võimatuna tunduvat. Ta lisas: „Mul on selle päevaga täiesti selline tunne nagu Hirvepargi ajal!”

EELK peapiiskop Urmas Viilma lisas, et tänuüritus pole kitsalt kirikuüritus, see kannab suuremat sõnumit rahva ühtehoidmisest keerulistel aegadel. “Kujundlikult öeldes on selle sündmuse peategelaseks kokkuhoidev rahvas,” lausub ta. “Ukrainas hävitatakse praegu hooneid, terveid linnu, inimeste elusid. See on brutaalsus, millele saab vastu seista vaid koos.”

Tänupäeva mõttega tulid kohe kaasa EELK peapiiskop Urmas Viilma ning Põltsamaa koguduse vaimulik Markus Haamer, samuti Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Tänuüritusel osalemisest on lisaks neile juba teada andnud ka Eesti Vabariigi president Alar Karis ja riigikogu esimees Jüri Ratas, samuti Põltsamaa vallavolikogu esimees Reet Alev. Muusikalise kava paneb kokku Riina Roose, kuuleb kohalikke muusikuid, samuti esineb Vox Clamantis. Põltsamaa muuseum paneb üles näituse ja pärast üritust on võimalus veel ühiselt aega veeta. Sissepääs sündmusele on vaba.

Bianca Mikovitš “Põltsamaal valmistutakse eriliseks tänupäevaks. Lagle Parek: “Hirvepargi tunne on!””, Maaleht 12.05.2022