Oleksandr Gross Odessast: "Teeme kõik, mis võimalik!"

*Pastor Oleksandr Gross (Foto: Gustav-Adolf-Werki blogi)*

Saksa Evangeelsel Luterlikul Kirikul Ukrainas (DELKU) on umbes 1000 liiget 15 koguduses üle riigi. Alates 2019. aastast on kiriku piiskop Pavlo Švarts Harkivist ja sinodi president on Odessa pastor Oleksandr Gross. Ta räägib, kuidas sõda on kogudusi mõjutanud:

“Vene vägede poolt okupeeritud aladel asuvad kolm kogudust: Berdjansk, Smejevka ja Šostka.

Berdjansk on suur linn Mariupoli lähedal. Seal on Vene väed sees ja kontrollivad linna. Ukraina kodanikud osalevad iga päev meeleavaldustel okupatsiooni vastu. Koguduseliikmed on andnud teada, et neil ei tööta küte – ja seda miinuskraadide juures. Olemas on ainult külm vesi ja elekter. Vene sõjavägi vallutas linna nii kiiresti, et koguduseliikmetel ei olnud mingit võimalust põgeneda. Kõik on endiselt seal. Jumal tänatud, et me nädal enne sõja algust sellele kogudusele veel raha saatsime. Nad kasutasid seda toidu ostmiseks, mida saavad nüüd jagada. Isegi praegu veel toimuvad seal jumalateenistused.

Smejevka on küla Hersoni lähedal. Piirkond on ametlikult venelaste poolt okupeeritud, kuid ühtki Vene sõdurit pole külla veel ilmunud, nagu koguduse liikmed mulle rääkisid. Kahjuks ei ole võimalik sinna toidukraami viia. Õnneks on enamik sealsetest elanikest väiketalunikud ja saavad praegu tänu oma varudele hakkama. Koguduse eestseisja jagab koguduseliikmetele leiba ja kala, sest piirkond asub Musta mere ääres.

Šostka on väike linn kirdes Sumõ rajoonis, Venemaa piiri lähedal. Piirkond on ametlikult venelaste poolt okupeeritud, kuid ka seal pole koguduseliikmed ühtegi Vene sõdurit näinud. Seal pole samuti peaaegu üldse toiduaineid, mida osta.

Miljonilinna Harkivi luterliku koguduse liikmed on enamuses põgenenud. Kohapeale on jäänud peamiselt koguduse vanemad liikmed. Kirik jagab neile toitu.

*Abipakid on jõudnud Kiievi Martini kogudusse (Foto: Gustav-Adolf-Werki blogi)*

Kiievis on DELKU-l kaks kogudust. Püha Katariina kogudus asub kesklinnas. Jumalateenistusi seal enam pidada ei saa, seda juba ainuüksi transpordivõimaluste puudumise tõttu, aga ka seetõttu, et kirik asub valitsusasutustega samas piirkonnas, mis on suures osas suletud. Seal töötava saksa pastori kutsus Saksamaa Evangeelne Kirik (EKD) juba viie nädala eest kodumaale tagasi.

Kiievis asuv Martini kogudus on äsja asutatud diakooniatööga tegelev kogudus. Pastor Igor Šemigon on endiselt seal ja hoolitseb koguduseliikmete, sealhulgas paljude endiste kodutute eest. Kogudusel on filiaal Andrejevka külas, piirkonnas, mis okupeeriti Vene vägede poolt kümme päeva tagasi. Sellest ajast saadik ei ole me neist enam midagi kuulnud. Puuduvad elekter ja telefoniühendus. Kogudus peab seal varjupaika Kiievist pärit kodututele. Viimane, mida kuulsime, oli see, et varjupaika tungisid Vene sõdurid ja otsisid sealt sõjaväelasi. Me oleme oma õdede ja vendade pärast mures.

Kesk-Ukrainas asuvate Poltava, Aleksandria, Krementšuki ja Vinnõtsja linnade kogudused on muutunud vaenupiirkondadest põgenejate transiitjaamadeks. Sõjapõgenikud saabuvad öömajale ja lahkuvad järgmisel päeval. Kogudused pakuvad neile peavarju ja toitu.

*Odessast on koguduse liikmed valdavalt põgenenud (Foto: ajakiri Chrismon)*

Odessa rajoonis on kolm kogudust. Siin, Edela-Ukrainas on olukord veel valdavalt rahulik. Umbes pooled Odessa koguduse liikmetest on põgenenud Saksamaale või Rumeeniasse. Kahes külakoguduses on aga peaaegu kõik oma koju jäänud. Jätkame jumalateenistuste pidamist. Paraku on põgenenud kõik laste- ja noortetöötegijad, mistõttu see oluline töö seisab. Odessas jätkab tegutsemist supiköök – teeme kõik, mis võimalik! Ma ise saadan jätkuvalt raha meie kiriku abivajavatele peredele, kogudustele ja diakooniaalgatustele.”