5. pühapäev pärast ilmumispüha. Tänase pühapäeva teema on Kahesugune külv.  Palvesõna ütleb Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.

Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused. 1Kr 4:5b
Tänane pühapäev kutsub meid mõtlema viljapõllust, millel kasvab nii hea vili kui ka umbrohi. Inimene saab ikka lõigata seda, mida ta on külvanud – siin ja igavikus.

Seeme, mis külvatud, hakkab elama oma elu. Nii pannakse silma eest varjatult, pimedas mullapõues ja inimese südamesopis paika, kas seemnest saab leivavili või sellelt elujõudu rööviv umbrohi. Külvamata seemnest ei tule midagi, see on raisatud maa, tühjaläinud aeg.

Hoolt ja keskendumist vajab meie enda töövili. Kõik, mis kunagi igaviku põllule musta mulda külvatud, saab kunagi eredasse päevavalgusesse ja mis on meie sees varjul, avalikuks. Lõikusel saab külvaja õiglase palga, see on tema tõeline mõõdupuu, kas tema uhkus või häbi.

Meil on küllalt tööd omaenda maalapiga, mida me Jumala abiga suudame harida. Endale antud elu, enda külvatud seemne, tehtud tegude ja öeldud sõnade eest peame kandma täit vastutust. Pole mingit võimalust vabandusi otsida, osutada näpuga kellelegi teisele ja öelda: „Vaadake teda!“. Meil ei ole kõrvale põiklemiseks ega vastutusest loobumiseks võimalust antud, nagu ei ole meile ka antud aimu, mis toimub teiste inimeste südame sügavuses, meile on teadmata teiste püüdlused ja võitlus iseendaga.

Mõni lõikus saab meile nähtavaks ja kogetavaks juba siin maailmas. Saagikoristusaeg on võrreldav eluga väikesaartel, kus kõiki tuntakse läbi ja lõhki ning ükski sõna ega tegu naabri eest varju ega vastu kajamata ei jää. Pead igal juhul arvestama, et kuidas oled külvanud, nõnda ka lõikad. Seejuures teab iga saareelanik, et üksteiseta, naabri toeta hädas olles hakkama ei saa. Tuleb üksteisest hoolida, eri- ja vastumeelsused unustada, omavahel kokku hoida, olla halastav ja loota halastusele, sest see on eluküsimus.

Saak või ikaldus võib nähtavaks saada siis, kui midagi enam muuta pole võimalik. Mõni vaatab tänuga oma elule tagasi, teine kahetseb, kui on juba hilja tegutsema asuda või midagi parandada. Kunagi olevat Prantsusmaa valitseja ja väejuht Napoleon öelnud, et tal ei ole sõpru, on ainult kasulikud inimesed. Nii ta elas oma kuulsusrikast elu, aga tema surm üksinduses võis olla väga kurb.

Inimese loomus küpseb ajapikku ja õigeid hoiakuid õpitakse lapsena, maast-madalast, kui sõnakuulmine ja oma tööpõllu eest vastutuse õppimine on veel võimalikud. Ka see on meie töö ristiinimestena – noorte inimeste eest hoolt kanda ja elu võrsed valguse kätte aidata.

Palve: Jumal, meie taevane Isa, me täname Sind, et Sa külvad head ja puhast sõnaseemet meie südamesse. Vala meie peale Püha Vaimu kui vihma, et Sinu seeme võiks idaneda, ja takista kurja vaenlast hea seemne hulka umbrohtu külvamast. Lase meid sõnades ja tegudes Sinule meelepärast vilja kanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.