Rootsi-Mihkli koguduse kevadlaat toetab Ukrainas elavaid Vana Rootsiküla elanikke
Saabuval laupäeval, 14. mail kell 11 – 14 on Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku koduõues kevadlaat, kus koguduserahvas kogub koos oma sõpradega annetusi Ukraina Gammalsvenskby elanikele. Keerulise saatusega Hiiumaa rootslaste rahvakild elab kauges Lõuna-Ukraina Zmiivka külas lihtsat maalähedast elu ja räägib hiiurootsi murret. Praeguses sõjaolukorras vajavad külaelanikud vastupidamiseks igakülgset tuge.
Rootsi-Mihkli kiriku õuel on laupäeval lisaks kirbuturule, kus sümboolse hinna eest on võimalik täiendada oma suvist garderoobi ja ehtelaegast, saadaval ka kehakinnitust. Grillil särisevad mahevorstikesed, mekkida ja kaasa osta saab Rootsi traditsioonilist karastusjooki påskmust’i ja kopralihast valmistatud võileibu. Valikus on ka istikuid ning muud majakraami, mis kevadise koduvärskenduse juures ikka ära kulub. Kogu tulu läheb Ukrainasse, et aidata seal elavatele armsatele inimestele sisendada lootust ja kinnitada, et nad pole jäetud üksi.
Vanalinna tagaõues on üleval näitus fotomeenutusega koguduse reisist Gammalsvenskby külla 2008. aastal. Kõigil on võimalus teha omapoolne annetus, et Gammalsvenskby külaelanikke aidata. Toetus läheb Ukrainasse Svenskbyborna seltsi kaudu, kes taastas suhted Zmiivka küla, endise Gammalsvenskby (tõlkes Vana Rootsiküla) elanikega juba vahetult pärast raudse eesriide langemist aastal 1991. Selts suhtleb külaelanikega ka praeguses keerulises olukorras igapäevaselt.
Keerulise saatusega hiiurootslaste Eestist Ukrainasse küüditamisest möödus mullu 240 aastat. Katsumustele vaatamata suutis vapper rahvakild end kaugel maal üles töötada ja on elujõulise kogukonnana püsinud praeguseni. Lõuna-Ukrainas Dnepri jõe ääres asuvas Gammalsvenskby külas elab praegugi umbes 150 Rootsi päritolu perekonda, kellest osa räägib veel Hiiumaal 18. sajandil kõneldud Rootsi murret ja laulab kirikulaule, mis on mujal ammuilma kasutusest kõrvale jäänud.
Praegune laastav sõda on külaelanikke mõjutanud samal moel nagu kogu Ukrainat. Lahingud jõudsid sellesse piirkonda, kui Krimmist saabunud Vene väed okupeerisid 24. veebruaril Kahhovka ja Nova Kahhovka linnad koos nende juures asuva hiiglasliku hüdroelektrijaamaga. Pärast seda pidasid Vene ja Ukraina väed ägedaid lahinguid hiiurootslaste külast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Beryslavi silla pärast. Mõne päevaga okupeerisid venelased Beryslavi ja tungisid seejärel edasi rajooni pealinna Hersoni suunas.
Venemaa sõjavägi on praegu regiooni hõivanud. Küla ise on rüüstamata, kuid sinna saabunud Vene sõdurid on nõudnud hiiurootslastelt „lojaalsust”. Külaelanikest noormehed on sõjaväes ja mitu neist on langenud oma kodumaa eest võideldes. Kaks Zmiivkast pärit talunikku rööviti, kui nad külastasid põhja pool asuvat Mayaki küla. Venelaste poolt röövitud on ka lähedal asuva Beryslavi linnapea.
Märtsi lõpust enam Ukraina televisiooni vaadata ei saa, sest venelased on külast üle jõe asuva teletorni maha võtnud. Mitmed Ukraina mobiilivõrgud on läbi lõigatud – wifi toimib vaid aeg-ajalt. Vahepeal oli katkenud ka küla elektrivarustus.
Külaelanikel napib praegu eelkõige meditsiinitarbeid. Leivaauto on seni külas käinud ülepäeviti ja enamikul peredel on omast käest hoidlates kartulid, köögiviljad ja soolaliha. Raskeimas olukorras on eakad inimesed, kellel pole peresid, kes neid toetaks.
Mõned rootslased on saanud Ukrainast põgeneda Lääne-Ukrainasse, Poola ja Gotlandile. Hiiurootslasi toetav Svenskbyborna selts püüab inimesi piiri taha aitamist jätkata. See on aga väga keeruline: lahkuda saavad sõjapiirkonnast vaid naised ja lapsed ning teekond läbi Venemaa auto või rongiga on riskantne ettevõtmine. Svenskbyborna liikmed püüavad praegu jätkuvalt külaelanikega sidet hoida ja aidata neid nii hästi, kui suudavad.
Lähemalt saab olukorrast Vana Rootsikülas lugeda veebilehel http://www.svenskbyborna.se ja Svenskbyborna Facebooki lehel
Lisaks:
Vanalinna kopralihale! Rootsi-Mihkli kiriku kevadlaadal toetatakse Ukraina hiiurootslasi