Urmas Viilma: Peterburi Jaani kirik on olnud Venemaa eestlaste kogukonna süda

Peterburi Jaani kirik on Eesti ja eestlaste jaoks suure sümboolse väärtusega (Foto: EELK arhiiv)

„Mõistan, et kitsalt ainult Eesti Kontserdi poolt sõlmitud lepingu kontekstis võib sellise otsuse teha küll. Kuid Peterburi Jaani kirik ei ole olnud ainult Eesti Kontserdi kasutuses kontserdisaal. See on olnud samal ajal ka pühakoda, Eesti Vabariigi sünnipaik, kui mõtleme 1917. aasta sündmustele Peterburis,“ kommenteeris peapiiskop Urmas Viilma oma Facebooki lehel kontserdiorganisatsiooni-poolset otsust leping sealse ingeri kirikusse kuuluva kogudusega lõpetada.

Peapiiskop näeb probleemi selles, et tegemist on Eesti riigi ja eestlaskonna jaoks olulise sümbolobjektiga, mille taastamiseks on riik teinud suuri kulutusi.  „Peterburi Jaani kirik on sümbolobjekt, mille füüsilisse ja vaimsesse taastamisse on Eesti riik investeerinud üle 10 miljoni euro ja väga paljude inimeste palveid, aega, energiat. Peterburi Jaani kiriku taastamine on olnud strateegiline otsus säilitada ja tugevdada eesti kultuuri- ja vaimupärandit. Kui president Toomas Hendrik Ilves ja peapiiskop Andres Põder kirikut avamas käisid, ei käinud nad sisse õnnistamas ja avamas lihtsalt üht järjekordset kontserdisaali. Ka peaminister Jüri Ratasega käisime ühiselt Eesti Vabariik 100 juubeli eelüritusel ning avasime Peterburi Jaani kiriku seinal mälestustahvli 1917. aasta sündmuste mälestuseks. See ei olnud lihtsalt käik ühte kontserdisaali.“

Viilma märkis, et tema arvates oleks võinud Eesti Kontserdi nõukogu lepingu lõpetamise sõnumiga mitte kiirustada, sest seda võetakse teispool idapiiri pigem kui Eesti riigi poolset seisukohavõttu. Kahetsusväärselt võib seda soovi korral ära kasutada Venemaa riigivõim ja seda võib valuliselt võtta Venemaa eestlaskond. Otsus edasise osas oleks pidanud küpsema vähemalt Vabariigi Valitsuse tasemel, leidis Viilma, kes omalt poolt avaldas lootust, et EELK-l jätkuvad koostöösuhted kohapealse kogudusega.

Ülevaate Peterburi Jaani kiriku tähendusest Venemaa eestlastele andis Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees ning ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja Jüri Trei ajalehele Postimees. Ta kommenteeris, et kiriku juures tegutseval Peterburi Eesti Kultuuriseltsil on praegu aktiivseid tegevliikmeid 150 ringis.

Trei tõi võrdluseks, et 30 aastat tagasi oli seltsil aktiivseid liikmeid vahemikus 300-400, kuid osa on praeguseks kolinud Eestisse ja osa on manalateele lahkunud. Kaugemas minevikus oli Peterburi eestlastele väga oluline koht. Eriti suur oli seal eestlaste arv 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul, jõudes 50 000 inimeseni. 1920.-1930. aastatel tegutses tollases Leningradis mitu eestlaste ühendust, koolid, anti välja ajalehti ja raamatuid. Seejärel, stalinlike repressioonide ja sõja tagajärjel, eestlaste arv kahanes ja 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Peterburis veel ligi 1500 eestlast.

Praegu tegutsevad lisaks Peterburi Eesti Kultuuriseltsile, mis loodi 1992. aastal, ka segakoor Kaja ja folklooriansambel Neevo, mis tutvustavad eesti muusikat ja rahvatantsu. Folklooriansambli juhendamisel tehakse ka rahvusliku käsitöö praktilisi töötubasid. Selts, koor ja ansambel tegutsevad käsikäes Peterburi Jaani kogudusega, millel liikmeid poolesaja ringis. Korraldatakse jumalateenistusi, kontserte, näitusi ja teisi üritusi. Nii lastele kui ka vanematele inimestele antakse eesti keele tunde.
Koostöös teiste rahvaste kultuuriseltsidega osaletakse ka kultuuripäevade korraldamisel. Toimuvad kontserdid, konverentsid, näitused, mälestusõhtud, mis seotud tuntud nimedega, nagu Juri Lotman, Georg Ots ja teised. Lisaks on 1999. aastast välja antud ajalehte Peterburi Teataja, mis ilmus varem ka aastatel 1908-1917 eri nimede all.

Venemaal on mitu eestlaste kogukonda, näiteks Petseris, Siberis Krasnojarski kandis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, kuid Peterburi eestlaskond on Venemaal kõige rohkearvulisem ja aktiivsem. Võimaluse selleks on andnud veerand sajandit tagasi algatatud Jaani kiriku ja kontserdisaali taastamisprotsess, aga ka ajalehe Peterburi Teataja taasilmumine, mis aitas ühendada eestlasi Venemaal. 11 aastat tagasi sai Peterburi Jaani kirik suure töö tulemusena ja Eesti riigi investeeringute toel taas avatud.

Lisaks:

Alexandra Saarniit “Kultuuriminister välistab Peterburi Jaani kiriku abita jätmise”, Postimees 10.05.2022

Lisa kommentaar