EKI keelehääling > Igale asjale määratud aeg: miks võtab Piibli tõlkimine 10 aastat?

Eesti Keele Instituudi veebisaate “Keelehääling” 35. osas arutavad peapiiskop Urmas Viilma ja Tartu Ülikooli piiblitõlke töörühma liige Triin Leesmann muu hulgas seda, kuidas mõjutab Piibli mõistmist kaugenemine põllumajandusvaldkonnast ja kas Peetrus peaks olema hoopis Peeter. Samuti ilmneb, et üks sõna teeb eestikeelse Piibli maailmas ainulaadseks.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

Keele areng tõlgib vajaduse uue tõlke järele

Piibli järgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist, kus Jumal segas inimeste keeled, et nurjata nende plaan ehitada uhkeldav torn, mis ulatuks taevasse. Ajapikku on „Paabeli torn“, „Paabeli segadus“ ja teisedki piiblipärased väljendid nii kinnistunud eesti keelde, et leidnud metafoorina koha üldkeeles. Nüüd seisavad tõlkijad ja vaimulikud silmitsi ülesandega vaadata need ja kõik muud piiblitekstid uuesti läbi.

Saates arutatakse muu hulgas seda, kuidas mõjutab piibli mõistmist kaugenemine põllumajandusvaldkonnast – paljud piiblilood ja metafoorid põinevad maaharimise ja karjakasvatuse maailmal, mis on tänapäeva linnastunud lugejale võõras. Samuti tõstatatakse küsimus, kas apostli nimi Peetrus peaks eestikeelses Piiblis lähemale jõudma eestipärasele nimekujule Peeter.

Viimati tõlgiti Piibel täielikult uuesti peaaegu kuuskümmend aastat tagasi. Uue tõlke kallal töötavad koos nii vaimulikud kui ka keeleteadlased, et tagada teksti ajakohasus ja arusaadavus kaasaegsele lugejale.