Iirimaa apostlina tuntud püha Patrick sündis neljanda sajandi lõpuaastail Britannias Bennhaven Taberniæ nimelises paigas, mille asukoht on praegu teadmata.

Tema teekond iirlaste südameisse kulges läbi suurte katsumuste. Mereröövlid röövisid ta teismeeas ning müüsid orjaks iirlasest Milchu-nimelisele maaomanikule. Oma mälestusteraamatus jutustab ta, et pidi kuus aastat Iirimaal orjana elama, enne kui läks korda põgeneda ja tagasi oma kodukanti naasta. Nii tähendas Patricku esimene külaskäik „rohelisele saarele“ karmi elu: vaga kristlane, pärit heal järjel perekonnast (isa oli Rooma ametnik ja diakon), sai nüüd taluda viletsust ja teha rasket tööd barbaarsete paganate heaks. Inimlik oleks arvata, et see muutis kõik Iirimaaga seonduva talle eluks ajaks vastumeelseks, ent Jumalal olid noormehega omad plaanid.

Oma vangipõlveaastail loomakarjusena palvetas Patrick palju. “Jumalakartus minus kasvas üha enam ja enam, nagu ka usk. Mu vaim virgus, nõnda et palvetasin nii päeval kui öösel sadu palveid. Olgu metsas või mägedel, veel enne koitu ärkasin ma palveks ega tundnud sellest mingit vaeva, olgugi väljas lumi või jää või vihmasadu.”

Pärast vangipõlvest pääsemist tundis Patrick, et Issand kutsus teda naasma Iirimaale, viimaks sinna evangeeliumi valgust. Ta käis Prantsusmaa ja Itaalia olulisemates kloostrites, olles mitme tuntud pühamehe õpilane. Patrickust sai munk ja preester. Aastal 432 saatis paavst ta viimaks Iirimaale, pühitsedes ta enne piiskopiks. Nüüd oli tal suur kasu orjuses õpitud keldi keelest. Ta rändas maa risti ja põiki läbi, jutlustas külades ja mõisates, aitas viletsuses olijaid ja tegi mitmeid imetegusid. Kui ta 17. märtsil aastal 461 (mõned allikad annavad ka teistsuguse aastaarvu) suri, leinas teda kogu tema pööratud Iirimaa eesotsas kuningas Loígaire’iga.

Säärased massilised pöördumised on harilikult üsna pinnapealsed ning paljudes maades vajas ristiusk pikka aega, enne kui see tegelikult juurdus. Iirimaa olukord oli teine. Kui Euroopal oli oht pärast rahvasterändamist ja barbarite võidukäike langeda uuesti paganlusse, suutsid Iirimaa kloostrid saata hulkadeviisi munki, kes päästsid kristluse mandril.

Me palvetame:
Kõigeväeline Jumal,
kes Sa oma sulase, püha Patricku Iirimaa rahvale evangeeliumi valgust viima läkitasid,
kingi meile, kes end kristlaste hulka arvame, samasugust innukust, et me eal ei loobuks kuulutamast head sõnumit Sinu päästest, mille oled valmistanud kõigile rahvastele
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

2