Apostel Jaakobus oli Sebedeuse ja Saloome poeg, Johannese vanem vend. Vennad jätsid kõik maha ning neist said Jeesuse jüngrid.

Jaakobus oli pärit Geneetsareti järve äärest. Kui kaluritest vennad kord oma võrke korrastasid, möödus neist Jeesus koos Peetruse ja Andreasega, kelle ta äsja oli kutsunud ennast järgima. „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!“ ütles Jeesus. Vennad jätsidki kõik maha ja neist said Jeesuse jüngrid.

Nende ema Saloome, kuulnud Jeesust jutlustamas Jumala kuningriigist, kujutles seda kuningriiki arvatavasti juutide maailmavalitsusena ja nägi oma poegi Messias-kuninga lähimate ministritena. „Teie ei tea, mida te palute,“ ütles Jeesus, kui Saloome esitas talle oma sellekohase soovi.

Jaakobus käis koos Jeesusega, kuhu iganes Õnnistegija ka läks. Jeesus nimetas vendi nende suure innukuse pärast nimega Boanerges, „Kõuepojad“.

Jaakobusel oli apostlite seas eriline positsioon: ta kuulus Jeesuse lähemate usaldusaluste hulka. Ta sai koos Peetruse ja Johannese, oma vennaga, olla tunnistajaks Jeesuse kirgastamisele Taabori mäel ning peagi pärast seda ka tema alandust Ketsemani aias. Pärast nelipüha päeva käis ta, nagu Jeesus oli käskinud, paljajalu ja rahatuna jutlustamas evangeeliumi. Vana traditsiooni järgi jõudis ta välja Hispaaniasse.

Aastal 41 näeme me teda Jeruusalemmas, kus Paulus nimetas teda „kiriku sambaks“. Samal aastal asus Heroodes Agrippa, lastemõrvar Heroodese pojapoeg, kogu Palestiina troonile. Populaarsuse võitmiseks rahva seas hakkas ta vihatud kristlasi taga kiusama. Ta võttis Jaakobuse vangi ning laskis ta pärast paasapüha aastal 42 või 43 mõõgaga hukata. Jaakobus on apostlitest esimene, kes oma verega tunnistas Jeesuse ülestõusmisest ning neist ainuke, kelle märtrisurma Piiblis nimetatakse.

Alfonso Ilusa valitsemisajal (791–842) leiti Jaakobuse haud Hispaaniast mauride piiri lähedalt. Ajaloolased ei oska selgitada, miks säilmed sinna sattusid. Avastus täitis kristlased uue julgusega ning Hispaania rüütlid hakkasid kaitsesõjas islami rünnakute vastu kasutama sõjahüüdu „Sant Jago!“. 

Jaakobuse hauale ehitati aastal 899 uhke kirik, mis sai nimeks Compostela ning mis on saanud miljonite palverändurite sihtmärgiks sadu aastaid. Ka Põhjamaadest on paljud läinud palverännakule Sant Jago juurde Compostelas, muuhulgas püha Birgitta ja tema abikaasa Ulf, aga ka päris paljud eestlased meiegi ajal.

Me palvetame: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

1