EELK 169 kogudust erinevad üksteisest mitte üksnes arvnäitajate ja geograafilise asukoha poolest, vaid ka pühapäevase jumalateenistuse aluseks oleva korra valikult. Küsimus, kas jumalateenistuse vormide paljusus EELKs on pigem kiriku rikkus või viitab puudusele, mida kindlasti muutma peaks, on EELK vaimulike ees 24.-25 jaanuarini toimuval vaimulike konverentsil.

Ajaleht Eesti Kirik kirjeldab praegust olukorda kogudustes: “Kui Lõuna-Eesti X koguduse liige satub Põhja-Eesti X kogudusse pühapäevaseks jumalateenistuseks, võib talle selle käigus üht-teist võõristust tekitavaks jääda. Ta peab püüdlikult jälgima kohalike käitumist, et mitte jääde eristuvalt silma. Pahemal juhul kahtleb ta, kas ikka viibib Eesti luterlikus kirikus.”  

Alates 2008. aastast on meie kogudustes paralleelselt kasutusel Agenda (ilmunud esmakordselt 1951. a) ja Kirikukäsiraamat (ilmunud 2009. a). Kogudused ja ka vaimulikud saavad valida, kumba korda eelistada. Reaalsus on aga see, et liturgilise korra paralleelne ja kirikuõiguslikult võrdväärne lubatavus tähendab paljusid erinevaid kombinatsioone ning üleüldist valikute vabadust.

Kirikuvalitsus on nüüd sõnastanud oma nägemusena vajaduse ühtsustada peajumalateenistuse korda selliselt, et loodav kord sisaldaks nii Kirikukäsiraamatut kui Agendat. Vaimulike konverentsi poole on piiskopliku nõukogu ettepanekuga pöördunud EELK hariduse ja jumalateenistuselu assessor Marko Tiitus.

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo esitab kirikulehes selle teemaga seonduvalt juhtkirjas küsimuse, kas ka liturgia muusika osa ootab ühtlustamist? Ta selgitab: “Hetkel on EELK kogudustes kasutusel enamasti kas 1996. aastal välja antud Agenda muusikalisa, n-ö roheline raamat, või 2010. aastal välja antud jumalateenistuste noodiraamat, n-ö punane raamat. Viimane sisaldab omakorda kolme erinevat muusikat, millest suuremat kasutust on leidnud missamuusika number üks. Kuid EELK kogudustes võib kuulda ka muid liturgilise muusika variante. Põhjust teemat arutada oleks kindlasti, leiab kirikumuusikute eestkõneleja: “Organistil, kes ainult ühes koguduses mängib või teeb koostööd ainult ühe õpetajaga, on lihtne vaimulikuga üks teenistuse kord kokku leppida ja seda kõikjal kasutada. Kui aga teenida erinevaid liturgia kordasid kasutavates kogudustes, siis võib segadust tekkida küll.”

Liturgia korra ühtlustamise teemale on lehes pühendatud ka artikkel Tartu ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektorilt Kaido Soomilt, kes meenutab teadlasena, et liturgia on ikka olnud ajas muutuv ja arenev: “Kirikuinimestele on alati küsimuseks, kas midagi peab muutma. Samas liturgiat on ajaloos väga palju muudetud. Enamik kristlikke traditsioone omab juutliku riituse jooni, kuid neid kujundati esimestel sajanditel ümber.” 

Ajalehe Eesti Kirik ajakirjanik Kätlin Liimets tõdeb arvamusloos, et peajumalateenistuse korra muutmine on tekitanud tugevaid emotsioone. “Tuletan meelde, et viimane kord oli see tulipunktis 2008. aastal, kui vaimulike konverentsil tuli otsustada, kas toetatakse uue liturgia käsiraamatu kasutusele võtmist. Vajalikku kahte kolmandikku häälteenamust ei saadud. Sellele vaatamata kehtestas piiskoplik nõukogu liturgiliste kordadena kehtivaks nii Agenda kui ka Kirikukäsiraamatu.” Liimets selgitab ka, kuidas valmis lehel numbriline kokkuvõte: “Toimetus tegi meie koguduste 2021. aasta aruannete põhjal statistikat, mille põhjal kasutas 2021. aastal peajumalateenistusel Agenda korda 97 kogudust ja Kirikukäsiraamatut 72 meie 169 kogudusest.”

EELK kogudused

Kogudusi kokku 169

97 koguduses toimuvad peajumalateenistused Agenda järgi

72 koguduses toimuvad peajumalateenistused Kirikukäsiraamatu järgi

142 koguduses toimuvad nii peajumalateenistused kui talitused samal alusel (kas Agenda või Kirikukäsiraamatu järgi)

27 koguduses toimuvad jumalateenistused ühel ja talitused erineval alusel (kas Agenda või Kirikukäsiraamatu järgi)

74 koguduses toimuvad talitused Agenda järgi

95 koguduses toimuvad talitused Kirikukäsiraamatu järgi

Allikas: EELK koguduste aruanne 2021, ajaleht Eesti Kirik

Loe lisa:

Piiskopliku nõukogu ettepanek EELK ühtse peajumalateenistuse korra koostamiseks

Liina Raudvassar “Agenda ja Kirikukäsiraamat”, Eesti Kirik 18.01.2023

Tuuliki Jürjo “Kas ka liturgia muusika osa ootab ühtlustamist?”, Eesti Kirik 18.01.2023

Kaido Soom “Peajumalateenistuse korra ühtlustamine: õnn või õnnetus?, Eesti Kirik 18.01.2023

Kätlin Liimets “Jumalateenistus ja elu kui dialoog”, Eesti Kirik 18.01.2023