Anti Toplaan: tähendamissõna linnast ja veevärgist
“Täna seisame ühiskonnana nii otseses kui ülekantud tähenduses teelahkmel, kuhu omal ajal on meie linnades rajatud ka avalikud kaevud, kirjutas Saarte praost assessor Anti Toplaan (pildil) ajalehe Eesti Kirik juhtkirjas. Kuressaare veevärgiprobleemides näeb vaimulik metafoori, mis sobib hästi kirjeldama praegu meie ühiskonnas toimuvat.
„Olen viimasel ajal esitanud endale või mõnele kaastöölisele tahtmatult küsimuse, miks on ühte konkreetset linna tabanud järgemööda ootamatud sündmused, millel on otsene mõju inimeste vaimsele kui füüsilisele tervisele. Nendeks sündmusteks on olnud koroonakriisi puhkemine, pikaaegsed elektrikatkestuste ja joogivee saastumise valusad tagajärjed,“ kirjutab vaimulik ja jätkab: „Üheks võimalikuks vastuseks on see, et paraja elanike arvu ja teistest selgelt eristatav piirkond on kogu Eesti väike mudel, kus on ühelt poolt lihtne katsetada erinevaid algatusi, mida saaks õnnestumise korral proovida ka laiemalt, kuid samas on see ka omamoodi lakmuspeberiks kriisidele, mis on oma ootamatuses õppetunniks nii endale kui teistele.“
Toplaan tõdeb, et valus kogemus ühe linna joogiveega mõjutab selle linna elanikke ja külalisi veel pikka aega. Ta laiendab seda ühiskonnas toimuvatele protsessidele ning nende tagajärgedele: „Torude parandamise ja vee kvaliteedi taastamise järgselt on palju keerulisem taastada usaldust nende suhtes, kes on asunud elanike manitsustest hoolimata muutma seadusandust jõupositsioonilt veendumusega, et selline tegu parandab ühiskonna tolerantsust,“ hoiatab ta ja lisab, et isegi siis, kui riigijuhid mõistavad seda eksimust, võtavad hoo maha ega jätka, on kahju juba sündinud, ning ühiskondliku usalduse taastamine võtab märksa pikema aja kui ühisveevärgi kasutuskõlblikuks muutmine ja torustike puhastamine.
Vaimulik meenutab siinkohal lugejatele ka kiriku ja koguduse rolli ning vastutust: „Kirikul ja Jumala kogudusel lasub sarnaselt tolle linnaga kohustus hoolitseda oma inimeste puhta joogivee, ehk rikkumata Jumala sõna ja kiriku õpetuse kättesaadavuse eest, mis on meie vaimuliku tervise alus ja eeldus.“