Detsembrikuu tsitaate
Kõige enam oleme tänulikud kiriku eest, kus hoitakse meie vanemate pärandit kõige hoolsamalt. Võtame tänuga vastu nende pärandi ning kingime selle edasi oma lastele ja lastelastele. Nii nende ainelised annid kui ka nende külvatud püha Issanda sõna me kingime edasi oma lastele ja lastelastele, külvame edasi, et lõikus ei katkeks, vaid saaks rikkalikuks Issanda taastulemise tunniks ja ääretult avara taevariigi ilmnemiseks.
Arvo Lasting | Eesti Kirik 08.12.2023
Tuul hellitas viljapõldu ja seda vaadates meenusid mulle Uku Masingu sõnad, et kui vanasti räägiti tuulest, siis kõneldi hoopis Jumala vaimust.
Eks see ole keeruline küsimus, kes on kristlane. Augustinuse järgi niikuinii nähtamatu ja nähtava kiriku liikmed ei kattu. Kristlasi võib olla nende seas, kes ei ole kiriku liikmed, ja kõik kiriku liikmed ei tarvitse olla kristlased.
Mõnikord oleks targem lõigata suur oks väiksemaks või maha selleks, et päike ulatuks alumiste okste juurde. Suur vaimulik juht näeb võimalusi astuda samm kõrvale nii, et nähakse paremini Kristust – kogudust, mis on Kristuse ihu.
Niisugustel hetkedel, mil Issand tundub olevat selja pööranud, on kõige olulisem temast mitte lahti lasta. Vastupidi: haara temast veel kõvemini kinni. Ja siis tunned sa erilist rõõmu.
Kiriku põhimissioon, evangeelium Jeesusest Kristusest, ei ole muutuv suurus. Meie ei kritiseeri evangeeliumi, vaid evangeelium kritiseerib meid. Meie ei muuda evangeeliumi, evangeelium muudab meid.
Jõuluaeg koputab meie südamele ja tuletab meelde, et ligimesele head tegemine on iga kristlase ülesanne.
Kindlustunne on elus praegu kõige olulisem. Seda me välistes asjades väga ei leia. See tuleb seest, sisemise väärtuse läbi. Kindlasti on kiriku järjepidevusega hoitud tavad ja arusaamad inimesele toeks. Kirikus on kindlustunde elemendid, millega inimene saab hakata oma elu taas täitma.
Tänulikkus võib olla nii reaktsioon, hoiak kui ka iseloomujoon. See viimane avaldub kestvalt erinevates eluolukordades. Tänulikkus tähendab sooja heasoovlikkuse tunnet ja tegusid, mis seda tunnet väljendavad.
Jõuludes taipame, kuidas muidu nii hääletu, käest libisev aeg saab korraga kuuldavaks, nähtavaks ja taibatavaks. Kuuldud Jumala sõna saab kuulaja ehedalt kätte ning loob ja uuendab teda. Nii saab inimene sõnast nõnda puudutatud, et sõna hakkab teda kandma, teda pidama.
Nimi Jeesus on ülimalt tähendusrikas: heebrea Jehosua tähendab “Jumal on pääste”. Sellele tähendusele vastab ka Jeesuse eluülesanne, mis seisneb oma rahva päästmises pattudest. See lühike lause edastab Jeesuse elutöö mõtte ning eesmärgi, mis kõigile inimestele saab teatavaks alles Jeesuse ristisurmaga ja ülestõusmisega surnuist.
Vahel kuuleme, kuidas keegi ütleb kas siis iseenda või kellegi teise kohta, et “mul/tal pole midagi hinge taga”. Enamasti mõeldakse selle all, et pole hetkel materiaalseid võimalusi ja tuleviku jaoks sääste. Olen siis mõelnud,, et see väljend sobib väga hästi iseloomustama ka inimese vaimset olukorda.
Johannese eeskujust on meil palju õppida: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema“ (Jh 3:30). Selline elu- või südamehoiak kasvagu meis kõigis.
