„Kirjandusloolane Mihkel Kampmann kirjutas teoses „Eesti kirjandusloo peajooned”, kuidas Kuusalu pastor Eduard Ahrens tegeles eesti keelega, et see keel ja rahvas jääksid alles. Võib-olla just tänu eesti kirjakeele grammatika loojale Eduard Ahrensile on meil oma riik ja oleme rahvana olemas, sest palju on rahvaid, kellel ei ole oma riiki. Ka keelemees Mati Hint on lausunud Ahrensi pronkskuju avamisel Kuusalu pastoraadi ees, et Ahrens võis oma tegevusega osutuda eesti rahva päästjaks,” ütles Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa möödunud neljapäeval, 20. aprillil Kuusalu raamatukogus, raamatu „Mees, kelle „õlade pääl” meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220″ esitlusel. Raamatuga tähistati 220 aasta möödumist Ahrensi sünnist.

Kuusalus pastorina tegutsenud Ahrens oli saksakeelne, kuid soovis saksa ja ladina keele grammatikale tuginenud kiriku- ja piiblikeelt muuta rahvapärasemaks. Eesti keele grammatika loomiseks kogus ta rahvalikku sõnavara Kuusalu kihelkonnast – piirkonnast, kus räägiti kõige reeglipärasemat ja järjekindlamat „tallinna keelt”. Aastal 1843 avaldas ta eesti keele grammatika „Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes” („Tallinnamurdelise eesti keele grammatika”). Selle teose põhjal peetakse Eduard Ahrensit tänapäeva eesti keele ortograafia loojaks.

Ahrensi-raamatu andis välja Laurentsiuse Selts. Koostajad olid Sulev Valdmaa ja Laurentsiuse Seltsi liige, staažikas eesti keele õpetaja Katrin Kalamees-Ruubel, kes elab Kuusalu alevikus Ahrensi tänaval.
Ahrensi-raamatu jaoks kirjutas ta koos Sulev Valdmaaga sissejuhatava peatüki „Teenimatult varju jäänud suurkuju”, milles on ülevaade keelemehe eluloost, seltsi eestvedamisel ja annetuste toel valminud Ahrensi-kuju saamisloost ning selle avamisest 10. augustil 2017. aastal Kuusalu pastoraadi ees.

Allikas: ajaleht Sõnumitooja

Vaata lisa:

• Kuusalu raamatukogu Facebooki leht