Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 15. märtsil Issanda aastal 2023

Avalugu on pühendatud emakeelele. Paide kogudus ühendas emakeele ja pühakirja ning eile luges seal 21 inimest Johannese evangeeliumi 21 peatükki. Kogudust teeniv Andres Tšumakov nimetas ettevõtmist piiblimaratoni lühidistantsiks.

Lehe keskne rohke fotomaterjaliga lugu on piiskopimajast, kus töötab kirikuvalitsus. Ringkäigu 18. sajandil valminud majas tegi peatoimetaja Liina Raudvassar, kes uuris, kuidas on kulgenud möödunud aastal alustatud renoveerimistööd. 

Kolumnis kirjutab Andres Lehestik pidevast ja vastastikku kasulikust suhtest. Ta toob erinevaid näiteid alates samblikest ja vetikatest ning jõuab kirjutises inimese suhteni Jumalaga.

Esimesed kirikukongressid toimusid meie luteri kirikus aastatel 1917–1919. Nii vaimulikud kui kiriku liikmeskond polnud kiriku ülesannete määratlemisel ühel meelel, kirjutab kirikuloolane Priit Rohtmets uues järjejutus „Vooludest kirikus – enne ja nüüd“.

Piret Aidulo kirjutab Tallinna toomkirikus laupäeval ettekandele tulevast Juhan Jürme teosest „Memento mori“. Teose esmaesituseks aastal 1933 häälestati kõrgemaks Kaarli kiriku orel. 

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks valiti usuteaduskonna religioonipedagoogika kaasprofessor dr Olga Schihalejev.

Uudistest saame teada, et ilmunud on Kaitseliidu kaplanitele mõeldud palveraamat ja meie misjonär Helene Toivanen teatab, et misjonitöö laieneb Kirde-Indiasse.

Pildipalvet teeb sel kuul kirikulehe küljendaja Karmen Lumik ja jutlus tuleb teiselt poolt ookeani ehk selle on lehele kirjutanud Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe.

1