Möödunud nädalavahetusel, 9.-10. märtsini oli EELK konsistooriumil külas Soome kirikuvalitsus. Kahte kohtumispäeva mahtus nii ühiseid palvehetki ja nõupidamisi kui ka ekskursioon Tallinnas ja selle ümbruses.

Soome kiriku delegatsiooni kuulusid peapiiskop dr Tapio Luoma, peapiiskopi teoloogiline nõunik Juha Meriläinen, kiriku kantselei peadirektor Pekka Huokuna, kirikunõunikud Kimmo Kääriäinen ja Petri Määttä, kommunikatsioonijuht Eeva-Kaisa Heikura, personaliosakonna direktor Sari Kiili ja nõunik Elina Hellqvist. EELK poolt võõrustasid neid peapiiskop Urmas Viilma, piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, kantsler Andrus Mõttus, assessorid Ove Sander, Marko Tiitus, Anti Toplaan, asekantsler Ülle Keel, rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete referent Kadri Eliisabet Põder ja avalike suhete spetsialist Regina Hansen.

Oma sotsiaalmeediapostituses kirjeldas assessor Anti Toplaan sündmusi nõnda:

Kahepäevane visiit agas ühise palvusega Tallinna Toomkirikus, kus külalisi tervitas peapiiskop Urmas Viilma ja Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, kes pidas kirikus kõne ja tutvustas külalistele Eesti vanima kiriku ajalugu. Nii füüsiliseks kui vaimseks väljakutseks oli Toomkiriku torni külastus, kus avanes erakordne vaade Tallinna vanalinna kirikutele.

Toomkirikust suunduti sajakonna meetri kaugusel asuva Soome saatkonna vastuvõtule kus külalisi tervitas eelmise aasta sügisest Soome Vabariigi suursaadiku ametit pidav ja ajaloolase haridusega Vesa Vasara.

Toompea kõrgendikult Tallinna all-linna suunas avaneva vaatega esindusliku hoone üks huvitav ajalooline seik seisneb selles, et omal ajal Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile kuulunud kinnistu müümise järgselt Soome riigile jäi president ise hoone ühe tiiva rentnikuks, kuni enda vangistamiseni nõukogude julgeolekuorganite poolt.

Saatkonna poolt pakutud piduliku lõuna käigus pidasid lauakõned mõlema kiriku peapiiskopid ja suursaadik. Soome kiriku juht meenutas muuhulgas, et tema esimene Tallinna külastus toimus enne Eesti taasiseseisvumist, mis oli ühtlasi tema pulmareisiks.

Urmas Viilma kinkis suursaadikule Ukraina kultuurikeskuses valminud sõlmi lahti sõlmiva Maarja pühakupildi, mis tuletas meelde meie vastutust nende eest kes vajavad meie kaastunnet ja abi.
Saatkonna kaunite ruumide tutvumise järel tutvustas peapiiskop Urmas külalistele konsistooriumi hoonet ja selle ajalugu.

Eesti kirikuvalitse hoones peeti päeva teises pooles ühiseid ettekandeid, tutvustamaks geograafiliselt lähedal asuvate, kuid paljuski erinevates olukordades tegutsevate kirikute olukorda ja tegevust. Palju räägiti sellest, kuidas on Ukrainas toimuv sõda muutnud kirikute teenimistööd ja oikumeenilise suhteid. Katri Aaslav-Tepandi tegi kohtumisel ettekande hingehoiutööst, nii koroonaviiruse ajal kui sõjapõgenike teenimisel.

Märkimisväärse ajaloolise seosena kahe kiriku vahel esitles Urmas Viilma külalistele Eesti rahvakiriku esimesele valitud piiskopile Jakob Kuke ametisse seadmise puhul Soome kiriku poolt 5. juunil 1921 aastal Toomkogudusele kingitud piiblit, kuhu on allkirja andnud Eesti piiskopi ametisse seadmise talitusel osalenud kirikujuhid eesotsas Rootsi peapiiskopi Nathan Söderblom ja iseseisva Soome esimese Porvoo piiskopi Jaakko Gummerusega. Teatavasti kinkis Rootsi kirik Eesti piiskopile käsiööna valmistatud ja puust nikerdatud piiskopisaua mida on kasutanud kuni tänaseni pidulikel puhkudel kõik Eesti piiskopid ja peapiiskopid.

Teisel kohtumispäeval tutvuti kristliku hariduselu ja uute kogudustega.

Päikesepaistelise ja karge talvehommikul koguneti Tallinna vanalinnas tegutseva Usuteaduse Instituudi kabelisse, kus ingliskeelset hommikupalvust viis läbi UI rektor Ove Sander. Koolijuht tutvustas külalistele Eesti vanima erakooli õppesuundi. Erinevate õppejõudude nimel tervitas külalisi pikki aastaid dekaani ametit pidanud UT prof Randar Tasmuth.

Pastoraalsemninari juhataja Marko Tiitus andis ülevaate plaanitava uue lauluraamatu väljaandmise hetkeseisust, ühtse jumalateenistuse korra ühtlustamise arengust, ning erinevate õpetuslike küsimuste arutelukultuuri algatusest. Veebi vahendusel andis Triin Käpp ülevaate Euroopa Kirikute Konverentsi (CEC) peaassamblee toimumisest Tallinnas 14.-20. juunil. Kultuurikatlas toimuva peaassamblee teema on “Jumala õnnistuse all – tuleviku kujundamine”.

Muljetavaldav kohtumine leidis aset rajatavas uues Mustame kirikus, mille idee algusest ja arengutest rääkis külalistele koguduse õpetaja Tiina Klement. Umbes 2 000 ruutmeetri suuruses ja kogukonnakeskuseks kavandatava uusehituse sündimise ja arengu puhul pani kuujaid imestama koguduse juhi siiras usk ja suur visioon. Hoone suurusest ja kavandatud mahust annab tunnistust seegi, et veel sisetööde ootel ruumide arv läks külalistel varsti segamini, ning kiriku esmakülastajatel oli tegemist ruumides orienteerumisega.

Loodetavasti saavad juba alanud aastal Tallinna linna toel avatud hoone esimese korruse kirikusaal ja kohvikuruumid. Edaspidi leiab lisaks koguduse tööle hoones oma koha erinevas vanuses õpilaste koolijärgne ajaveetmis ja õpiabikeskus, õpilastele sobilike majutuse ning seminari ja väikeringi ruumid. Koguduse õpetaja esitlusest võeti kaasa muuhulgas tõdemus, et omal ajal suurte majade vahelist ala paradiisiaiana tuntud koht on muutumas suurest visioonist tegelikkuseks.

Pealinna lähedastest kristlikest koolidest tutvustati külalistele Kohila Mõisakooli, mis oma enama kui 200 õpilasega tegutseb juba kümnendat aastat kolmes erinevas hoones, millest kõik on seotud 16. sajandil loodud omaaegse rüütlimõisa südamega.

Koolielust ja õppekavadest andis ülevaate koolijuht Anu Nigesen. Kui mitmed kristlikud koolid on rajatudmõne koguduse või kiriku algatusel, siis Kohila Mõisakool tegutseb oikumeenilistel alustel, kus õpilased tutvuvad erinevate kristlike koguduste vaimsuse ja tavadega. Kuna kooli õppima soovite arv on suurem kui olemasolevad tingimused lubavad, loodetakse lähiaastatel laieneda ümber 19. sajandil rajatud peahoone.

Seda, et Kohila mõisakool tegutseb tihedas koostöös kohalike kogudustega, kinnitas ka Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu. Kohila vallavanem Allar Haljasorg ja kultuurinõunik Sigrid Põld tervitasid külalisi Kohila valla nimel kohalikus söögikohas Harakapesa. Kohaliku valla üheks tunnuseks on aastaid kestnud tihe koostöö ja toetus kohalike kogudustega.

Soome kiriku peapiiskop Tapio Luoma tänas visiidi käigus delegatsiooni liikmetele osaks saanud sooja vastuvõtu eest. Enne Eestist lahkumist tutvuti päevavalguses veel Hageri kiriku ja palvemaja ning uue Saku kiriku ja kogudusega. Kogu visiidi käigus võõrustas külalisi peapiiskop Urmas Viilma koos abikaasa Eglega, ning suur tänu kuulub ka visiiti ette valmistanud Kadri Elliisabet Põderile.

Ajaleht Eesti Kirik uuris Soome kiriku kommunikatsioonijuh Eeva-Kaisa Heikuralt, mis tema jaoks visiidi meeldejäävaks muutis.
Eeva-Kaisa Heikura: See oli mulle esimene kord olla Eesti kiriku külaliseks. Kirikuvalitsuses toimunud arutelud andsid uusi teadmisi ja vaatenurki ning koguduste ja õppeasutuste külastused muutsid need arutelud konkreetsemaks. Eriti muljetavaldav oli kohtuda inimestega ning kuulda Mustamäe ja Saku koguduse tegevusest. Entusiasm, edasiminek isegi keerulistes oludes ning usaldus tuleviku suhtes ja palve jõud avaldasid sügavat muljet.

Mis ühendab Soome ja Eesti luteri kirikut?
Kirikute vahel on palju sõprussuhteid. See on väga oluline, nagu ka Eesti koguduste töö Soomes ja Soome koguduste töö Eestis. Oluline on ka avatud ja otsene dialoog kirikuvalitsuste tasandil. Meil on üksteiselt palju õppida ja palju ühist, kuigi ajaloo tõttu on meie kirikute olukord erinev.

Koostöö kahe kirikuvalitsuse vahel algas aastaid tagasi peapiiskop Jaan Kiivit juuniori ajal. Kas ja kuidas on kavas seda jätkata?
Kahepoolsed kontaktid kindlasti jätkuvad, Soome kirik peab seda väga oluliseks. Järgmisel korral on Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuvalitsuse kord kutsuda Eesti kolleege külla ja me tervitame neid soojalt!

(Eesti Kirik, 15.03.2023)

2