Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Aegviidu koguduse lugu.

Aastal 1522 on mainitud Aegviidu talu, mis kuulus Lehtse mõisale Ambla kihelkonnas Järvamaal. Läbi Aegviidu kulges Tallinnat Virumaaga ühendav talvine maantee, mida tõenäoliselt Liivi sõja ajal kavatseti ehitada ka suviseks teeks. Tänaseni on Mustjõe ja Aegviidu vahel aimatav umbes kümne kilomeetri pikkune lõik männipalkidega sillutatud viie meetri laiust teetammi. Suur ettevõtmine jäi paraku pooleli, kuid andis sellega tõuke Piibe maantee tekkimisele. 

Ka Piibe maantee läheb läbi Aegviidu. Aastal 1820 ehitati siia Aegviidu hobupostijaam ja mõni aasta hiljem Charlottenhofi jahiloss. Murrangu Aegviidu arengusse tõi raudtee ehitamine. Just Aegviidus ristub Tallinn-Peterburi raudtee Piibe maanteega. Varem oli siin vaid mõni üksik maja koos kõrtsi ja hobupostijaamaga. Aastal 1870 avati Aegviidu raudteejaam. Pidulikul päeval oli jaam vanikutega ehitud kui keiser mööda sõitis. 

Raudtee tõi Aegviitu käsitöölisi ja siin rajati turbavabrik. Kaunis loodus meelitas aga kokku suvitajaid. Ajeleht Revalsche Zeitung kinnitas 1895. aastal, et Aegviidu kant tuleb lugeda Eestimaa kaunimate hulka. Lehtse, Kurge ja Aru mõisade omanik Friedrich von Hoyningen-Huene uuris liblikaid, avastas uusi liike ja kogus Eesti suurima liblikate kogu, milles on üle 20 tuhande isendi. Seesama mõisahärra kinkis krundi raudteejaama lähedale ja lasi oma kulul sinna ehitada Aegviidu kabeli Ambla koguduse abikirikuks. 

Reedel, 6. detsembril 1896 pühitseti Aegviidu kabel pühalikult sisse. Vaatamata halvale ilmale oli rohkem inimesi kokku tulnud kui uus pühakoda mahutada suutis. Alguspalve pidas Lehtse parun Hoyningen-Huene ise. Seejärel pidas jumalateenistuse Ambla koguduse õpetaja Johannes Willberg. Pühitsemistalituse pidas Järva praost Gebhardt, kes ka kogudust õnnistas. 

Kuna Ambla kirikusse on Aegviidust mitukümmend kilomeetrit maad, oli kabeli valmimine kohalikule rahvale oodatud kergenduseks. Üle nädala hakkasid Aegviidus jumalateenistusi pidama Ambla ja Järva-Madise kirikuõpetajad, ülejäänud pühapäevadel pidas sõnajumalateenistuse Ambla palvemaja eestlugeja. Aegviidu kabelis ristiti lapsi, jagati armulauda, kuid peeti ka vennastekoguduse palvetunde. Muide, Tapa palvemaja ehitati Aegviidu kabeliga samal aastal. 

Aegviidu kogudus oli helde käega andja. Sageli loeti kirikuteadetes ette, kui palju on annetatud kiriku ja vaeste heaks, ja tänati andjaid. 

Vabadussõja ajal sõitsid soomusrongid läbi Aegviidu Tapa poole ja andsid seal punastele ootamatu löögi. Aegviidu jäi õnneks suuremast lahingutegevusest kõrvale. Eesti iseseisvusajal kasvas Aegviidu küla alevikuks ning kujunes armastatud suvituskohaks. Võrreldes muude paikadega oli siin suvitamine odavam. Suvemajad paistsid silma väljaulatuvate verandade ja päevitamiseks mõeldud rõdudega. Mustjõele kutsusid suvitajaid supelhoonega ujula ja kohvik. Raimond Valgre pühendas kaunile paigale laulu „Aegviidu valss“. 

Aegviidu Aleksandri kirik oli rikkalike nikerdustega pühakoda, mis nägi välja muinasjutulise palktarena. Seda nimetati Aegviidu metsakabeliks. Pühakoja gootilikul läänefassaadil oli ühe suure torni asemel kaks väiksemat nurgatorni. Hoone välisilme muutus oluliselt 1940. aastal, kui kabelile ehitati praegune torn. 

1944. aasta märtsipommitamisel sai raudtee-lähedane Aegviidu kabel kannatada. Parandustööde käigus kaugenes ainulaadne puidust historitsistlik jumalakoda veelgi oma algsest väljanägemisest. 

Põhjalik remont tehti Aegviidu kirikus õpetaja Vello Salumi ajal kohaliku arhitekti Ilo Auriko projekti järgi aastatel 1971 – 1974. Senine sisekujundus asendati põrandast laeni lakitud puitviimistlusega 1970. aastate stiilis. 

Juba 1901. aastast saadik oli Aegviidus ametlikult Ambla koguduse filiaal. Üle 90 aasta hiljem, 9. veebruaril 1992 otsustas Aegviidu kirikurahvas eralduda Ambla kogudusest ja asutada iseseisev Aegviidu kogudus. Selleks ajaks oli Eesti vaba ning ristimiste ja leeritamiste arv tõusis hüppeliselt. 13. augustil sai otsus Konsistooriumi ja 2. septembril Kirikukogu kinnituse. Aegviidu kogudust määrati hooldama Ambla kirikuõpetaja Tõnu Linnasmäe, kes kogudust tänaseni teenib. Nagu Ambla nii kuulub ka Aegviidu kogudus Järva praostkonda. 

Juba kaks aastat enne koguduse iseseisvumist oli sündinud sõprusside Aegviidu ja Soome Ylivieska koguduse vahel. Sidemete loojaks oli Aegviidu elanik Lembi Pettinen, kes teise maailmasõja ajal evakueeriti Ylivieska koguduse alale Nivalasse. Tema tutvustas nüüd soomlastele Aegviidu usurahvast. Veel enne Eesti riikliku iseseisvuse taastamist külastas Aegviidut Ylivieska segakoor. Koorijuhist Pekka Jaakolast sai hiljem suur ja andunud Aegviidu sõber. 

Koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe abikaasa Ly Linnasmäe õppis Soomes Järvenpääl lastetööd. Tema abiga õnnestus 1991. aasta septembris suuremal rühmal pühapäevakooli õpetajatel asuda õppima Raudaskylä kristlikku õppeasutusse. 

Kui 42 inimest andsid Aegviidu filiaalis allkirja iseseisva koguduse moodustamiseks, olid Soome sõbrad imestunud, kui kiiresti saadi selleks luba. Soomlased panustasid avatud ja helde käega Aegviidu koguduse ülesehitamisesse. Aegviidu ja Ylivieska koguduste vahel korraldati sageli vastastikuseid külaskäike, tooni andsid mõlema poole laulukoorid ja ansamblid. Sõpruskogudust külastasid Aegviidu laste- ja noorterühmad. 1993. aastal leidis Aegviidu kogudus Soomest veel teisegi sõpruskoguduse – Ylihärmä. 

Aktiivne kirikuelu tõi Aegviidus esile vajaduse kogudusemaja järgi. Ehitust toetasid sõpruskogudused Soomest, arhitektki oli soomlane – Jorma Paloranta. Nurgakivi asetati 1996. aasta suvel ning juba järgmisel aastal, 3. mail 1997 pühitses peapiiskop Jaan Kiivit vastvalminud maja. Peale selle ehitati kirikule külmkamber lahkunute hoidmiseks ja vahetati katused. 

Palju aastaid toetasid soome sõbrad Aegviidu kogudust, kuid ühel korral tuli majanduslikku abi saata ka Soome poole. Vaikse laupäeva õhtul, 26. märtsil 2016 süüdati Ylivieska puukirik. Kurjategija saadi kiiresti kätte ja ta tunnistas oma süüd, kuid kirikust ei jäänud midagi alles. Aegviidu kogudus algatas siis korjanduse Ylivieska toetuseks. 

Alates 2016. aastast on peaaegu igal aastal kogunenud Aegviidu kirikusse vaimulikud üle Eesti, et alustada jumalateenistusega EELK vaimulike konverentsi. Alates 2011. aastast osutus Aegviidu lähedal asuv Nelijärve puhkekeskus sobivaks kokkusaamiskohaks EELK juhatuseesimeeste konverentsile ning mõni aeg hiljem sai sellest paigast paljudeks aastateks ka Eesti kirikuõpetajate iga-aastane kokkusaamiskoht.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15. Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

1