Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Piirsalu koguduse lugu.

Kuijõe ja Piirsalu asuvad kihelkonnakeskustest kaugel. Selge see, et kohapeale oli vaja oma kabelit. Kui piiskop Johannes Rudbeckius 1627. aastal kogudusi visiteeris, leidis ta Piirsalus eest nii kabeli kui kohapealse vaimuliku. Johannes Falck oli õieti Risti koguduse abiõpetaja Piirsalu kabelis. Ent juba paarkümmend aastat hiljem oli Piirsalu hingekarjane ametis Kullamaa koguduse abiõpetajana. Edaspidi kinnistus Piirsalu ümbrus Kullamaa kihelkonna osana.

Ühe aasta (1669 – 1670) oli Piirsalus ametis Kullmaa õpetaja Heinrich Gösekeni väimees Johann Wolfgang Böckler. Böcklerit on nimetatud Eesti ja Baltimaade üheks varasemaks vaimulikuks kirjameheks. Piirsalu kabeli altarimaalil oli kujutatud Kristust ristil. Aastal 1684 kingiti Piirsalu kabelile üheksa gravüüri, mis jutustavad Jeesuse elu. Gravüüride autor Frederick de Widt tegutses Amsterdamis 1650. aastatel ning Piirsalu gravüürid on tema ainsad Eestis leiduvad tööd. 

Viimane Kullamaa abiõpetaja Piirsalus oli Benedict Ellerström. Temast sai hiljem Nissi koguduse õpetaja, kuigi tal puudus ülikooliharidus ning ta polnud sooritanud konsistooriumi eksamit. Edaspidi olid Piirsalu kabeli juures ametis koolmeistrid ja köstrid ning kord kuus käis siin jumalateenistust pidamas ja armulauda jagamas Kullamaa koguduse õpetaja. 

Vennastekoguduse ärkamine jõudis Kullamaale ja Piirsallu varakult, tõenäoliselt 1740. aasta paiku. Piirsalu hulgake koondus kabeli ümber. Siin töötas koolmeister Hindrik Bormann, kes jutlustas igal pühapäeval ja pärast jumalateenistust pidas palvetundi ärganutele. Ta jutlustas lihtsast ja siirast südamest ning kuulutas patustele evangeeliumi Jeesusest. Bormanni kuulajaid pidasid seda armsaks ja väärtuslikuks. 

Vennastekoguduse vaimus tehtud töö edenes Piirsalus nii jõudsalt, et selle mõju ulatus ka naaberkogudustesse: Nissi, Ristile, Harju-Madisele ja Raplasse. Tihe side oli Piirsalu usklikel Ridala kihelkonna Ungru valla ärganutega. Hindrik Bormann ehitas oma töö ja vaevaga Piirsalu kabeli lähedale vennastekoguduse palvemaja, mis pühitseti 12. juunil 1763. a. Esimest koosolekut uues palvemajas juhatas vennastekoguduse hoolekandja Jakob Marrasch. Paljude pisaratega palvetas rahvas ja pühendas paiga ainult Jumalale, et Tema armu ligiolek oleks siin tuntav. Jumalale tänuks kõlasid laulu- ja pillihääl. Vend Bormann ütles, et „me ei või midagi muud teha, kui oma Õnnistegijale pisarateni tänulikud olla, et ta on meile senini kinkinud osaduse oma rahvaga ja et meil on olnud rahu meist väljaspool oleva rahvaga ja oleme takistusteta võinud kokku tulla tema nimel.“ 

Piirsalu palvemaja oli köstri rehega sama õlgkatuse all. Rehe idapoolne sein oli ühtlasi palvetoa neljandaks seinaks. Rehi kuulus kirikule, palvetuba aga vennastekogudusele. Piirsalu oli küll väike koht, aga väga järjekindel vennastekoguduse töös. 1817. a. kui Nissis veel palvemaja ei olnud, käisid sealsed usklikud muuhulgas Piirsalu palvemajas. 1837. a. asutati Piirsalu algkool. 15 aastat hiljem kurdeti Kullamaa kroonikas kogu kihelkonnas valitseva vaimupimeduse üle, kuid kiidetava erandina mainiti Piirsalu ja Kuijõe valla rahvast, kes lugemisoskuse ja usuliste teadmiste poolest olid kaugel esikohal. 

Kuni 1852. aastani laulis Piirsalu kogudus ilma oreli abita. Oreli muretsemiseks korraldati loterii ja Piirsalu mõisaproua pani omalt poolt raha juurde. Sama aasta jõulupühil helises Piirsalu vanas kabelis oreli hääl, saates koguduse laulu taeva poole. Orel on meister Petersoni töö, mis läks maksma 125 rubla. Vana puukabelit kattis punane laudkatus, seinad olid laudadega üle löödud ja roheliseks värvitud. Suurte haavapuude varjus oli kabel ilus vaadata. Pisike ta küll oli, mistõttu tähtpäevadel ja lauapühil ikka osa rahvast väljas pidi seisma. Lisaks kippus ajahambast puretud hoone lagunema. 

Piirsalu mõisnik Arthur von zur Mühlen nägi ühel oma välismaareisil ilusat külakirikut. Sama plaani järgi kavatses ta ehitada kivikiriku ka Piirsallu. Ehitus algas 1859. aastal ning seda juhtis Olli Jakob Koluvere lähedalt Kalju külast. Piirsalu kiriku pühitses praost Karl Harten 22. septembril 1863. a. Vanast kirikust uude toodi nii gravüürid kui orel, altari rist kinnitati hiljem surnuaia kabeli seinale. Vana kabeli kohal ja ümber puhkavad Piirsalu rahva esivanemad, kunagist kabeli asukohta meenutab vanal surnuaial kabeli nurgakivi. 

Arthur von zur Mühlen oli Eestimaa rüütelkonna sekretär ja maanõunik ning Piirsalu mõisa omanik. Tema noorem vend Ferdinand ostis Vahastu mõisa ja ehitas sinna kiriku, mis pühitseti 20 aastat pärast Piirsalu kirikut. Ferdinandi väimees Traugott Hahn teenis Tartu Ülikooli kogudust ning mõrvati kommunistide poolt. Von zur Mühlenite keskmine vend Gottwald oli Eestimaa Ülemmaakohtu sekretär ning Vidruka ja Hardu mõisate omanik. Tema poeg Konrad oli Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. Kõik kolm venda on Piirsalus sündinud ja kasvanud. Arthur von zur Mühlen maeti Piirsalus, tema vappepitaaf asub Tallinna toomkirikus. 

1880. aastatel ulatus Kullamaale ja Piirsallu Vormsist alguse saanud usuline ärkamine. Rahva elukombed paranesid silmnähtavalt. 1882. a. ehitas Gustav Normann Piirsalu kiriku praeguse oreli. Piirsalu kiriku 25. aastapäev peeti pooleaastase hilinemisega 29. mail 1889. a. rahva rohkel osavõtul. Mõisaproua kinkis kirikule uued altarikatted ja koguduse liikmed kinkisid üheskoos hõbekannu armulaua jaoks. 

1908. a. tuli Piirsalu köstriks Jüri Leidtorff. Ta nägi vennastekoguduse vana palvemaja ning tundis vajadust uue järele. Üks usklik tütarlaps andis viis rubla. Tüdruku usk innustas ka teisi. Piirsalu uus palvemaja pühitseti mihklipäeval 1911. a. Pärast Eesti iseseisvumist, 1920. aastal valiti köster Jüri Leidtorff Eesti vennastekoguduse peavanemaks, kuid neli aastat jätkas ta ühtlasi Piirsalu rahva teenimist köstrina. Eesti Vabariigi ajal hakati vaimulikke koosolekuid pidama ka Risti raudteejaama lähedal. 1927. a. pühitseti Risti palvemaja. 

1913. a. ehitati Piirsalu kirikule uus käärkamber ja kirik värviti üle nii väljast kui seest. Kümme aastat hiljem paigutati kirikusse mälestustahvel Eesti Vabadussõjas langenute nimedega. Piirsalu kiriku praegune altarimaal on koopia Itaalia kunstniku Antonio Correggio maalist „Püha öö“. Sellel on kujutatud Jeesuslast sõimes, Maarjat, Joosepit, karjaseid ja ingleid. Teose originaal asub Dresdeni muuseumis.

Piirsalu kirik oli Kullamaa koguduse abikirik kuni 1926. aastani, mil Piirsalu muudeti ametlikult iseseisvaks koguduseks. Esialgu teenisid kogudust edasi Kullamaa pastorid. Piirsalu esimeseks oma õpetajaks määrati 1935. aastal Matt Lillipuu. Kolm aastat tegi ta siin oma tööd kuni ta Hiiumaale Emmasesse kutsuti. Piirsalu järgmine kirikuõpetaja Peter Paulsen tuli samal ajal Emmastest Piirsallu ehk siis kaks kirikuõpetajat vahetasid kohad. Koos teiste baltisakslastega lahkus Paulsen 1939. aastal Eestist. 

Teise maailmasõja ajal hoidsid kohalikud inimesed oma kirikut ja tõkestasid tee, kui sellesse taheti teha viljasalv. Vabadussõjas langenute mälestustahvel peideti ära. 1960. aastatel sulges Nõukogude võim Piirsalu ja Risti palvemajad. Viimase jumalateenistuse Risti palvemajas pidas õpetaja Martin Terasmaa 15. märtsil 1962. Palvemaja muudeti Risti Põhikooli võimlaks ja 1973. a. põles see maha. 1979. aastal varastati vanad gravüürid Piirsalu kiriku seintelt, vaid tühjad raamid jäeti kirikusse. Vargad saadi kiiresti kätte ja gravüürid toimetati Läänemaa Muuseumi, kus need on hoiul tänaseni. 

1989. a. leiti kiriku tornist üles Vabadussõja mälestustahvel. Originaali järgi valmistati uus samasugune ning see asetati kiriku seinale. 1997. a. paigaldati orelile puhur. Aastal 2000 tehti vanadest gravüüridest koopiad, mis aja jooksul nii ära luitusid, et 2021. a. tuli valmistada uued koopiad. 2017. a. avati kirikuaias Arthur von zur Mühleni mälestuspink. 1991. aastal leeris käinud Maie Hinno valiti juba järgmisel aastal koguduse nõukogu liikmeks ning varsti pärast seda juhatuse esimeheks. Sellest ajast saadik on ta ametis. Suvel peab Piirsalu kogudus jumalateenistusi kirikus, talvel köstrimajas.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• Kirikutuur: Piirsalu kirik, e-Kirik, 12.09.2023

2