Olga Tobrelutsu isikunäitus „Uus mütoloogia“ on avatud Eesti Rahva Muuseumis 4.02–16.04.2023. Eesti juurtega kunstnik toob näitusele kümneosalise maali, videoinstallatsiooni ning teised tööd mõjuvatel suurtel lõuenditel. Kümneosaline suurmaal on vaatajate ees esmakordselt.

Olga Tobreluts on sündinud 1970. aastal Leningradis ning elab nüüd Ungaris. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud multidistsiplinaarne kunstnik, tegeledes maalikunsti, fotograafia, video ja skulptuuriga. Olga Tobrelutsu peetakse Venemaal digitaalse kunsti valdkonna pioneeriks. Tema loomingut määratleb neoakademism. Tema professionaalsus hõlmab erinevaid kunstivaldkondi, juhtides oma loominguga tähelepanu lihtsate motiivide mitmetahulisusele antiigist tänapäevani välja.

Olga Tobrelutsu töid on eksponeeritud paljudes mainekates muuseumides ja galeriides: Tate Modern London, Moodsa Kunsti Muuseum New York, Moodsa Kunsti Muuseum Stockholmis ja mujal. Ta on esinenud Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstniku töid on omandanud tuntud muuseumid: MoMA, NY, Mario Testino fond jt. Tema loomingu kohta on kirjutatud kaks põhjalikku raamatut ja neid on käsitletud paljudes väljaannetes, sealhulgas Art Actuel, Flash Art, ArtReview, METROPOLISM, ART ja FOCUS jne.

Näituse “Uus mütoloogia” kohta kirjutab Olga Tobreluts: „Müüdiloome on kunstniku üks põhieesmärke. Puutudes kokku igapäevaelu ja -sündmustega, püüan nähtut ja kogetut analüüsida, võrdlen tekkinud olukordi ajalooliste sündmuste ja kujunditega ning mõtlen siis välja uusi vorme ja kujundeid. Viimasel kümnendil haaras mind seletamatu energiatulv, mis realiseerus minu loomingus erinevate lahingustseenide kujutamisega. Maalidel on pinges kehad, pinges musklid, ületamatu ületamine. Mulle kangastusid heitlused, surmad, kaotused ja varingud. Miski ei tõotanud tragöödiat, kuid ma ei suutnud lõpetada pinges kehade ja surevate noormeeste maalimist. See oli kui lummus, kui hirmus ja piinav unenägu ning väljapääsuks oli vaid maalimine ja need maalid paraku šokeerisid vaatajat. Sellest kujunes maaliseeria „Lahingud ja võitlused“.

Kui toimus 24. veebruari tragöödia, sain aru, et need maalid on justkui prohveteeringud, tulevikusündmuste ettekuulutused. Nende kuude jooksul, mil Ukrainas on toimunud traagilised sündmused, maalisin ERM-i näituse jaoks kümnest osast koosneva suurmaali „Harmagedoon“. Ma soovisin pidada dialoogi Pablo Picasso „Guernica“ maaliga, sest just see tundus mulle kõige lähedasem sellele, mis toimus nüüd mu silme ees. Samuti lisasin ma sellesse dialoogi Hendrick Goltziuse 1588. aastal loodud figuurid. Ta oli teinud oma joonistused reaktsioonina Hispaania Võitmatu Armaada hukule Gravelines’i lahingus meresõjakäigu ajal Inglismaa vastu. „Harmagedoon“ on pigem figuratiivne piltmõistatus, šifreeritud tekst täna asetleidvatest lahingutest ja nende õudusest ning viitab ühtlasi Johannese Ilmutusraamatu 16. peatükile. See on lõpumaal mu tsüklile „Lahingud ja võitlused“, mille kallal olen aastaid töötanud Paraku ei õnnestunud kogu maaliseeriat tervikuna ERM-i näitusele tuua, sest mitmed maalid on juba jõudnud erakogudesse. Seetõttu näeb neid vaid näituse kataloogist.“

Näituse kuraatorid on Erkki Juhandi ja Reet Mark.

Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18.