Rowan Williams: õndsad on inimesed, kes ei ole iseenda loo vangid

“Mida tähendab õnnis olemine?,” küsis oma Tallinnas 17. juunil peetud peetud ettekandes endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ning loetles, milliseid inimesi loetakse “õndsaks” või “õnnelikuks” Matteuse ja Luuka evangeeliumides vahendatud Jeesuse õndsakskiitmistes.

“Me võiksime öelda, et need on inimesed, kes ei ole iseenda loo vangid. Need, kes ei püüa ärevalt varandust kokku kuhjata, vaid tunnistavad oma sõltuvust armust ja andidest; need, kes ei ihalda suuremat julgeolekut iseendale, vaid kõikidega jagatud õiglust; need, kes on kaastundlikud ilma ründamata, kes ei karda olla haavatud, kes töötavad lepituse nimel – kõik need on inimesed, kes on jätnud selja taha janu olla ise oma saatuse omanikud ja valitsejad, ning teavad, et ainult suhe Jumalaga ja Jumala juhtimisel kaasinimestega võimaldab neile täielikku inimlikkust. Selle asemel, et püüda nui neljaks oma maailma määratleda ja kontrolli saavutada, võtavad nad kuulda Jumala kutset ja otsivad Jumala andi maailma puudustes ning leiavad endas jõudu taluda riske, mida selline otsimine ja kuulda võtmine võib kaasa tuua. Nähtavatele raskustele ja kuludele vaatamata on just nemad „õnnelikud“ selles mõttes, et nad elavad enda jaoks parimal võimalikul moel.”

Õnnis olemine tähendab elada vastavalt Jeesuse õndsakskiitmistes kirjeldatud väärtustele, rääkis Williams. See hõlmab armastuse jagamist, õigluse otsimist, kaastunnet teiste vastu ning töötamist lepituse nimel. Õnnelikud inimesed ei ole iseenda loo vangid ega püüa ahnelt varandust koguda. Oluline on suhe Jumalaga ja teadmine, et meie väärtus ei sõltu meie enda jõupingutustest. See mõjutab ka meie suhtumist minevikku ja pärandisse ning aitab luua ühtsust ja usaldust kogukonnas.

Vaimulik peatus teoloogia rollil. Teoloogia on tema sõnul arutlemine Jumala teo mõju üle meie arusaamale maailmast ja iseendast ning sellest tulenevalt uue kogukonna loomine. Jumala tegevus muudab meie maastikku ja teoloogia püüab seda kirjeldada ning leida viisi Jumalast ja loodusest rääkimiseks uues valguses.

Kristlik pühakiri jutustab uuest kogukonnast ühise elu ja andide jagamise alusel. See lugu räägib ka Jumala võitmatust järjekindlusest ning Kristuse ülestõusmisest, mis sellise kogukonna taastab. Teoloogia ja liturgiline tegevus sisaldavad mineviku lugu ja tuleviku perspektiivi ning väljendavad usku Jumala kohalolusse ja kogukonna üksteisega toetavasse elusse.

Williams käsitles oma kõnes mitmeid teemasid ka seoses kristliku kogukonna ja Euroopa poliitilise tulevikuga. Kiriku ülesanne avalikus debatis on pakkuda alternatiivset lugu, mis toetab tema identiteeti. Kirik peaks seisma vastu rassistlikele ja ksenofoobsetele narratiividele ning propageerima hoolivat suhtumist. Euroopa ja kogu maailma poliitilist tulevikku mõjutaval keskkonnakriisil peatudes ütles Williams, et kirikul on kohustus tõstatada keskkonnateemasid ja vastanduda ühiskonnas levinud tarbimiskultuurile ning keskkonna hävitamisele. Kirik peaks toetama ka põlisrahvaste ja rändkogukondade elustiile ning seisma vastu dehumaniseerimisele ja omamissurvele. Samuti peaks kirik juhtima tähelepanu tarbimise pealetungi negatiivsele mõjule ning rõhutama maailma terviklikkust. Maailm võib kogeda laostumist ja meeleheidet, kuid see kohustab meid aktsepteerima reaalsust sellisena, nagu see on, ning tegutsema kirikut lepituse ja solidaarsuse vaimus.

Williams tõi esile olulisi mõtteid teoloogilise elu ja kiriku rolli kohta ühiskonnas. Teoloogiline elu seisneb ristimärgi all elamises, Jumala ustavuse narratiivi nähtavaks tegemises ning kaasaja probleemidele keskendudes selles, et rõhutada Jumala armastust ja inimese väärikust.

Kiriku identiteet tugineb liturgilisele elule, mis rõhutab Jumala visadust ja tuleviku tõelisust. Kirik ei määratle end mineviku saavutuste kaudu, vaid tunnistab Jumala ustavust ja kannatlikkust inimeste eksimuste suhtes. Kirik usub Jumala tõotatud tulevikku ja annab tunnistust sellest läbi oma sakramentaalse elu. Kirikusse kuulumine tähendab osaks olemist Jumala maailmast, mis elab üle kõik reetmised ja väljendab jumalariigi kohalolekut ajalikus maailmas. Teoloogiline olemine seisneb sellele tõsiasjale toetumises ning Kristuse meie omaks kuulutamises, et vabaneda enesejumaldamise ja kahjustatud mina koormast.