Alates 1. augustist kuni 30. septembrini saavad muinsuskaitse all olevate mälestiste omanikud ja valdajad, kaasa arvatud kogudused, esitada taotlusi Muinsuskaitseameti tähtajalisse taotlusvooru mälestiste korrastamiseks 2025. aastal. Muinsuskaitseameti teatel saab taotleda toetust mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks ning hooldamiseks. 

EELK konsistooriumi hoones kohtusid mihklikuu teisel nädalal kirikuhoonete korrashoiu ja kultuuriväärtuste teemal kiriku ja Muinsuskaitseameti juhid. Kuna mõlemal pool on juhtkonnas toimunud muudatusi, leidis esmakordne kohtumine aset eesmärgiga kaardistada olulisemad probleemid ja eesmärgid ning leppida kokku edaspidise informatsiooni vahetamise võimalused.

EELK poolt osalesid kohtumisel peapiiskop Urmas, Viilma, piiskop Anti Toplaan ja õpetaja Erkki Juhandi. Muinsuskaitseametit esindasid peadirektor Marilin Mihkelson, kunstipärandi nõunik Kadri Tael, nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus ja pühakodade nõunik Sille Sombri.

Nõupidamise alguses kaardistati kiriku ja ameti ühised huvid ja koostöövormid, millest peamine fookus on suunatud muinsusväärtusega hoonete korrashoiule ja kasutamisele. Tõdeti, et koguduse valduses ja kasutuses olevad ajaloolise väärtusega varad ei ole üksnes koguduste, vaid laiemalt terve rahva ühine väärtus, mille hoidmine ja korrastamine ei peaks olema üksnes kiriku ja muinsuskaitse, vaid laiemalt terve ühiskonna mure. 

Kirikuvalitsuse juures tegutseb EELK Kultuuriväärtuste komisjon, mille oma valdkonna asjatundjatest liikmed saavad anda kogudustele nõu peamiselt kirikutes asuvate kunsti ja hoonetaga seotud projektide küsimustes. Kuna EELK ja Vabariigi valitsuse varasema ühiskomisjoni töö on riigi poolt ümber korraldatud, on lõppenud ka kultuuriväärtustega tegeleva alakomisjoni töö, kus on varem lahendatud ühiste huvide seotud jooksavad küsimusi, on säilinud praktiline vajadus vastastikkuse infovahetuseks ja peamiste murekohtade läbirääkimiseks.

Nii lepiti kokku, et vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui kaks korda aastas, soovitakse jätkata kiriku ja Muinsuskaitseameti juhtide kohtumisi. 

Seekordse tiheda mõttevahetuse fookuses olevad teemad puudutasid nii koguduste esindajate peamisi aspekte taotlusvoorudes ettetulevatest küsimustest, mille igat üksikjuhtumit on ameti esindajad valmis nõustama. Kui muinsuskaitsjad loodavad, et igas koguduses leiduks mõni inimene, kes oleks valmis nende omandis oleva vara parandamiseks esitama taotlusi, siis koguduste vaates ei ole mitte kõik valmis, kas vaimuliku liigse koormatuse või piirkonniti liiga kõrge omaosaluse nõude tõttu tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks see, kui kiriku poolt leiduks näiteks ühe praostkonna piires mõni inimene, kes vormistaks taotlused, ning omavalitsused tagaksid oma eelarves toetuse saanud taotlustele omaosaluse. Vastasel juhul jäävad, kas taotlused üldse esitamata või toetuse eraldamisel satuvad kogudused raskustesse omaosaluse tagamisega. 

Reeglina suudavad kogudused oma vabatahtlike abiga hoida ja hooldada nende kasutuses olevat vara, kuid muinsuskaitse all olevale varale kehtestatud nõuded, omavalitsuste pingeline eelarve ja riigi muud prioriteedid halvendavad vanade kirikute ja pastoraatide olukorda, nii et mingil hetkel seisavad ka väiksearvulised kogudused olukorra ees, kus mõistlikum on oma tegevust korraldada väiksemates ruumides, kui suure mahuga keskaegsetes hoonetes, kus reeglina puuduvad nii sanitaarsed tingimused kui küte. Samas ei kujuta meie kogudused ja küllap ka ühiskond ette, et kogudused peaksid hakkama oma kirikuid või pastoraate müüma, kuna juhul kui kohapeal on olemas ka väikesearvuline kogudus, on tegemist reeglina varasemate põlvkondade poolt, mitte üksnes meile pärandatud varaga, vaid ka sajandeid kestnud vaimase pärandi ja järjepidevuse nähtavate märkidega. 

Peapiiskop Urmas Viilma märkis kohtumisel muuhulgas, et millegipärast peavad omavalitsused ja riik normaalseks toetada avalike vahenditega näiteks spordiklubisid ja raamatukogusid, kuid spordiharrastajatelt ja kirjanduse huvilistelt ei eeldata, et nemad peaksid lisaks enda makstavale maksudele, pidama üleval veel spordihooneid ja raamatukogusid. Samas leidub ikka ja jälle inimesi, kes aravavad, et vanu kirikuid peaksid pidama ülal üksnes neid kasutavad kogudused, samal ajal kui nendes toimuvatel sündmustel, osalevad tavaliselt kogu piirkonna inimesed, kellest enamik ei kuulu reeglina konkreetsesse kogudusse.

Erinevalt muust Euroopast, ei ole Eestis kas soovitud või tahetud sakraalhoonete puhul kasutada Euroopa Liidu fondide vahendeid, mis on jätnud meie vanima kultuuripärandi valdkonna, võrreldes riigi, omavalitse ja ettevõtlusvaldkonnaga, vaeslapse rolli. Näiteks, kuigi uue kliimaseaduse raamdokumendis on deklareeritud tähelepanu pööramise vajadus ka vanimale ehituspärandile, ei ole teadaolevalt sellega seni ükski ametkond tegelenud. Siin oh oht, et ka suurejooneliste rohepöörde ja kliimaga seotud kavade koostamisel, jäävad meie renoveerimise võlas olevad pühakojad taas tähelepanuta. 

Ühise arutelu tulemusena peeti konkreetsete sammudena oluliseks piirkondlike nõupäevade korraldamist, kuhu oleks kaasatud nii koguduste, kohaliku maakonna muinsuskaitse nõunikud kui omavalitsuse esindajad, et kõnelda ennekõike kohalikest murekohtadest ja selgitada kasvõi seda, et kirik ja riik ei ole Eestis lahutatud, vaid teevad koostööd, vähemalt kultuuripärandi hoidmise ja kasutamise peamistes sõlmküsimustes. Kirik peab omalt poolt võimalikuks, et ameti esindajad võiksid anda ülevaate kirikute ehituslikust seisundist, hooldamise põhimõtetest, taotluste esitamisest ja koostööst nii praostkondade kui piiskopkondade sinoditel.

Järgmine kiriku ja Muinsuskaitseameti ühine koostöösündmus leiab aset 7. oktoobril, mil Niguliste kirikus toimub annetuskultuuri sümpoosion, kus räägitakse nii annetamise ajaloost kui tänapäevast erinevate oma valdkonna kogenud asjatundjate suu läbi. Eelmisel aastal toimus sarnane ettevõtmine EELK poolt korraldatuna, muutunud matusekultuuri teemal, Tallinna Toomkirikus, mis võeti osavõtjate poolt väga hästi vastu. Eeloleval sügisel toimuvale sündmusele oodatakse umbes sadakonda osalejat, kellele tutvustatakse ka vastselt renoveeritud Niguliste kiriku uuendatud väljapanekuid.

Kaanepilt: EELK ja Muinsuskaitseameti juhtide kohtumisel osalenud (Foto: Katri Gailit)

1