Kehtnas tähistati sealse kiriku pühitsemise 170. aastapäeva

Pühapäeval, 30. juunil tähistati piduliku jumalateenistusega Kehtna kiriku pühitsemise 170. aastapäeva.

Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, praost Jüri Vallsalu, õpetaja Mihkel Kukk, õpetaja Jaanus Noormägi ja õpetaja Kristiina Jõgi. Organistina teenis Hille Poroson.

Kehtna kiriku pühitses 20. juunil 1854 Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller tolleaegse Järvakandi ja Kehtna valla piirile Rapla koguduse abikirikuks. Kirik pühitseti apostel Peetruse nimele. Algselt meenutas ilma tornita õlgkatusega hoone pigem vennastekoguduse palvemaja kui kirikut ning rahva seas hakati seda kutsuma kabeliks või kabelikirikuks.

Kui 1887. aastal ehitati kirikule torn, hakkas see ka väliselt rohkem sarnanema kirikuga. 1914 sai pühakoda orelimeister Terkmanni töökojas valmistatud pilli ja 1939 valmistas skulptor Ole altarikujuks koopia kuulsa taani kunstniku Thorwaldseni õnnistavast Kristusest, mille originaal asub Kopenhaageni toomkirikus.

Oluliseks sündmuseks selle piirkonna rahva jaoks oli surnuaia rajamine kiriku ette, mille pühitsemine toimus 10. detsembril 1922. aastal.

Enamjaolt on Kehtna kirikus teeninud Rapla koguduse vaimulikud, sest suurema osa oma ajaloost ongi Kehtna kirik täitnud Rapla abikiriku ülesannet. Regulaarset igapühapäevast teenimist pole Kehtna kirik oma ajaloo kestel praktiliselt näinudki, sest 170 aasta jooksul on Kehtna, hilisemal Järvakandi kogudusel oma õpetaja olnud ainult kaks lühikest perioodi. Aastatel 1938-1941 teenis kogudust oma õpetajana Friedrich Uuspõld ja täpselt pool sajandit hiljem 1988-1991 õpetaja Jaanus Noormägi. Siis koguduseelu ka elavnes, tuli juurde uusi inimesi, jumalateenistusi peeti sagedamini ning aktiviseerus märgatavalt ka koguduse tegevus.

Enne neid erilisi aktiviseerumise aastaid käis kiriku valmimisest kuni 1907. aastani Rapla õpetaja jumalateenistusi pidamas vaid 4 korda aastas. Muul ajal täitsid sõnakuulutaja ülesannet vennastekoguduse taustaga kohalikud „lugijavennad“ või köster. Õpetaja Joosep Liivi (Rapla õpetaja 1907-1941) saabumisest Raplasse õpetajaks 1907. aastal, hakkasid jumalateenistused toimuma kuu viimasel pühapäeval ja suurte kirikupühade teisel pühal. Pärast Järvakandi kiriku pühitsemist 1996. aastal sai Kehtna kirikust taas Rapla abikirik ning teenistusi on peetud viimastel aastakümnetel jätkuvalt kuu viimasel pühapäeval.

Peapiiskop Urmas Viilma hinnangul on kõik vaimulikud teenimissagedusele vaatamata teinud oma tööd südamega suure pühendumise ja ustavusega. Pikema teenimisaja ja mõjuga on olnud eelmise sajandi algusest alates juba nimetatud õpetaja Joosep Liiv, köster ja hilisem diakon Leonhard Vatsar, iseseisvuse taastamise järel diakon Jaan Kähar ja eelmise sajandi lõpust tänaseni õpetaja Mihkel Kukk, keda Järvakandi koguduse teenimisel ja ka Kehtnas teenistuste pidamisel aitas abilisena tänaseks igavikku kutsutud vikaarõpetaja Kalju Kukk.

Kui 1996. aastal valmis 17 km kaugusel Järvakandi alevis oma kirik, nihkus ka koguduse keskus Järvakandi alevisse, mistõttu lahutati Peetri kirik 2011. aastal Järvakandi kogudusest ja muutus taas Rapla koguduse abikirikuks.

Kaanefotol kirikulised Kehtna kiriku aastapäeval (foto autor: Urmas Viilma)