Lõikustänupüha

Õp Enn Ausmanni videomõtisklus

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. (Ps 145:15)

Lõikustänupüha on üks maailma vanimaid tähtpäevi, sest läbi on aegade inimesed tundnud, et nende toimetulek pole lõplikult nende endi kätes. Jumalale tuleb tänulik olla olemasolu anni eest, nagu ka selle eest, et meil on võimalik maitsta oma kätetöö vilju. Kirikus on lõikustänupüha sügisene palvepäev, mil tänatakse Jumalat töö õnnistamise ja lõikuse andide eest.

Lõikustänupüha peetakse Eestis juba üsna vana tava kohaselt oktoobrikuu teisel pühapäeval. Sageli kasutatakse sel puhul kiriku kaunistamiseks sügisande. Tänapäeval, mil järjest vähem on neid, kes põllumajandusega tegelevad, saame sel pühal tänada Jumalat põllumeeste eest, kelle töö tulemusena on meil, mida lauale panna. Võime aga aga pöörata oma pilgud vaimus oma igapäevasele elule ja meenutada: meie tegudel ja töödelgi on viljad. Kas need on ka head?

„Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti,“ julgustab meid Vana Testamendi laulik (Ps 136:1). Mida enam on meie südames tänu, seda vähem on seal ruumi kibedusele ja nukrusele.

Omamoodi saagi Jumala ette toomine on ka paljudes kogudustes just sel pühapäeval uut hooaega alustavad pühapäevakoolid. Lapsed kui Jumala and ja armastuse vili tuuakse pärast suviseid kasvamiskuid tagasi koguduse keskele ja Jumala ette. Andku Jumal ka nende eludes oma häid vilju näha.

Me palvetame: Jumal, meie Looja, Sina ei väsi meile andmast oma häid ande, Sinult saame, mida me vajame ja kasutame. Me täname Sind selle aasta lõikuse eest. Lase ka oma armu viljadel – õiglusel ja armastusel – küpseda meie sees. Anna meile tänulik süda ja õpeta meid Sinu ande kasutama kõigi inimeste heaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.