Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.

– Jesaja 9:1

Need prohvet Jesaja sõnad kõlavad jõulude ajal paljudes kirikutes. Nad puudutavad kõiki Jumala valguse järgi igatsejaid, mis kutsus juba esimesel jõuluootuseaja pühapäeval nii koolides, küla kui linnaväljakutel inimesi kogunema, et olla pärast pikka sügist tunnistajaks esimeste advenditulede süttimisele. 

Nii Jõuluõhtu kui varahommikuse jõulupüha teenistuse ajal on väljas veel pime ja kirikut valgustavad küünlad. Mõneski vanas kirikus, pannakse lühtritel olevad küünlad põlema ainult  nendel pühadel, kus elav tuli heidab ruumi kuldset ja salapärast valgust, mis sünnitab südames igatsust ja ootust. Küünlatule valgus loob ka meie kodudes hoopis teise õhkkonna ja meeleolu. 

Selles ootuses kõlab lootusrikkalt prohveti kuulutus: “Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal ,Igavene Isa, Rahuvürst.” (Js 9:5)

Ajal mil prohveti sõnad esimest korda kõlasid, oli Assüüria kuningas vallutanud suure osa Iisraeli maast. Rahva üle oli langenud pimeduse vari. Paljud olid pidanuid oma kodust lahkuma, elades pagulasena või küüditatuna võõral maal, võõra rahva keskel. Allesjäänud pidid pingutama selle nimel, et taga enda ja oma pereliikmete ellujäämine. Sarnases olukorras on olnud ka meie rahvas ja on täna Ukraina rahvas.

Sellisel ajal kuulutab Jesaja, et ahistuses elaval rahval on lootust. Taaveti soost on sündinud laps, kellest sirgub kuningas. Tema vabastab oma rahva orjuse ikkest, tuues igatsetud rahu ja õnne. Kõige suurema kitsikuse hetkel on lootus vastsündinud lapsel, kelle silmis võib näha paremat homset.

Ühiskonnas toimub muutus, kui täitub Jumala tahe ja tõotus. Kuuldes oma lapseootusest ülistab Jeesuse ema Maarja Issandat, tänades teda suurte tegude eest: Kes on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust. Lk 1: 52-54

Hiljem õpetab Jeesus, et inimese tegelikud orjastajad ei ole niivõrd teised riigid ja inimesed, kuivõrdinimene on ennekõike oma patu ori, kes vajab sellest vabastamist. Meie kirikutes seisavad Jeesuse sümboolne häll ja jõulupuu lähestikku nii, et jõulutulede valgus langeb ka hällile. Vana tava kohaselt valmistatakse mõnel pool jõulupuu tüvest Suurel Reedel kirikusse samale kohale püsititatav rist. Mõned inimesed arvavad, et jõu ja vägivallaga saab lahendada probleeme, kuid nii perevägivald kodudes kui suurte riikide agressioon väiksemate vastu, lisab maailma juurde vaid valu ja andestamatust. 

Jumal on sündinud lapsena selleks, et oma kannatuse ja surmaga vabastada inimest süüst Jumala ees ja läkitada meid kogu maailma, et tema nimel kuulutataks meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Lk 24:47

Jõulude sõnumis on vägi mis kõnetab meid uuesti igal aastal. Sajandeid kestnud traditsioonid, jõulurahu kuulutamine, andeks palumine ja saamine, head soovid jõulukaartidel ja kingitused oma lähedastele, jõululaulude sõnum, jõulukiriku vaikus ja prohveti sõnad, lähtuvad Jumala armastusest kõigi inimeste vastu. 

Sõimes puhkava lapse silmad murravad ka kõige kõvema südame ja valmistavad meid võtma vastu oma südamesse kinkidena Jumala andestust ja rahu,  KLPR 13 laulu II salmi palve sõnadega „Too kodusse, ka väiksesse, nüüd kallis püha kõigile, siis püha rahu majades ja rõõm on südames.“

Soovin õnnistusrikkaid Kristuse, meie Päästja sündimise pühi ning jõuluvalgust ja -rahu uude aastasse!

+ Anti Toplaan
Saare-Lääne piiskop