Pühapäev, 02.10.2022 / 17. pühapäev pärast nelipüha
Selleks, et oma roosi kaitsta, on tarvis ka klaaskuplit kergitada, roosiga rääkida, vaadata, kust poolt tuul puhub ja vajadusel ka õrnalt kuppel kaitseks peale panna. See, et roosil on okkad, ei vabasta meid vastutusest."
Tänulikkus ja alandlikkus on õpitavad oskused, need rajavad teed armastusele."
Teistele nagu uue olemise või elumõtte leidmise andmine ei tohi meid teha uhkeks. See pole meist, vaid meile antud ülesanne. Ja seepärast ei tohi me seda ülesannet ka kunagi tagasi lükata – olla üksteisele preestriks."
Viimselt saame toetuda oma elus ja tegemistes, oma olevikus ja tulevikus Jumalale. Teadmine ja tunnetus, mis tuleb Püha Vaimu kaudu, ületab kõik muu maailmas õpitu ja õpetatu."
Meil on kombeks tänapäeval rääkida kiirest elust, ent siiski tundub, et läbi ajaloo on vanavanemad olnud need, kellel on ülesanne ülejärgmisel põlvkonnal silma peal hoida, õpetada ja suunata. Ja olla olemas oma tingimatu armastusega."
Kui inimesele on antud vaim haarata maailmakõiksust ja tajuda pisutki selle piiritust, ning ka hingesuurus mõistmaks oma väiksust kõige selle keskel, siis selle taipamisega kaasneb loomuldasa alandlikkus, mille üks oluline tunnus on oma piiride mõistmine."
Läbi patukahetsuse me jõuame üldse mingi dialoogini ja tänapäevases maailmas on patukahetsus ja dialoog need primaarsed asjad, kuhu me esimese sammuna üldse peame jõudma, et sealt edasi minna."
Armasta Jumalat! Kas teda peab kartma, püüdma teda ära osta, ohvritega rahuldada ja meelitada õige käitumisega? Ei, teda tuleb armastada!"
Kristlastelt ei oodata pimedat kuulekust ei kirjasõnale ega oma kiriku korraldustele, pigem pidevat läbikatsumist, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik, mis on Jumala tahtmine siin ja praegusel hetkel. Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisama on igaühega, kes on sündinud Vaimust."
Vaimusaanud, toetage neid, kellel Püha Vaimu nii palju pole! Kuid, vähema Vaimuga vennad, toetage omakorda vaimusaanuid, kes on kaotanud Kristuse armastuskäsu täitmise võime! Palvetage üksteise eest!"
Mulle on alati meeldinud purjetamise ja kristliku olemuse võrdlus. Kui sul puudub usk ja sellega kaasas käivad veendumused, eetika ja moraal, siis oled kui laev merel, millel puudub kompass. Ilma kompassita ei ole võimalik leida oma asukohta reaalsuses, kaardil ja maailmas."
Minu mõte on lihtne – hingehoid ja diakoonia on praktiline teoloogia, millest iga inimene ja kogu loodu aru saab, sest kuulutus käib tegude kaudu ning hingehoidja ja diakon (diakoonia tegija) on kiriku misjonärid rahva hulgas."
Nii uskumatu kui see ka pole: kui arendame endas ükskõik milliseid kristlikke voorusi ja seda mitte ainult unistades või palvetades, vaid eelkõige reaalselt tegutsedes, siis arendame sellega koos ka oma võimet armastada."
Jumala südame tundmine tähendab, et me pidevalt, radikaalselt ja väga konkreetselt kuulutame ja ilmutame, et Jumal on armastus ja ainult armastus ning et iga kord, kui hirm, isolatsioon või meeleheide hakkavad tungima inimhinge, ei ole see midagi, mis on Jumalalt."
Uskmatu süda on nagu külm, kõva ja kuiv savikamar, millele külvates seeme sugugi idaneda ei taha. Isegi inimesed, kes Jeesust oma ihusilmaga nägid, ei tundnud teda ära lihtsalt oma uskmatuse tõttu."
See, mida omaksed tahavad lahkunu kohta meenutada, mahub sageli ühele paberilehele. Elutee võib olla pikk, kirju ja keeruline, kuid seda, mis on väärtuslik, ei pruugi väga palju olla. Väärtuslik mahubki ühele paberilehele."
Soovin kõigile, et Jumala juhtimisel leitaks õige abikaasa ja elataks temaga koos oma elupäevade lõpuni. Abiellu on Jumal seadnud erakordse õnnistuse."
Meil võiks olla lihtsalt rohkem osadust üksteisega."
Ilmselt üks mu lemmikuid on Aabel – temast peaksid inimesed rohkem eeskuju võtma, sest kui ta Jumalale anni tõi, siis ta tõi parima, mis tal oli. Jumalale tuleks tõesti tuua parim. Ja mulle meeldib ka Saalomon. Kui ma saaksin ühe soovi, mis läheb täide, siis ma valiksin samamoodi nagu Saalomon – tarkuse. Tarkus on see, mida on kõikjal vaja."
Taas tulen ma mõtte juurde, et seda, mille eest me pole olnud tänulikud, seda meil polegi. Kui me pidevalt tänulikuna meenutame head ja väljendame tänulikkust inimestele, siis ühel hetkel me saame end tunda miljardäridena ja me kõnnime otsekui muinasjutus, kus on tohutult palju toredaid tegelasi."
Silt: jõulud
Kas jõulud on ikka kristlik püha? Kas Jeesuse sündimisega seotud väited peavad paika?
Pühade eel ja ajal võib üsna suure tõenäosusega kuulda väidet, et jõulud pole mitte kristlik püha, vaid algselt paganlik talvepüha. Kas Piiblis toodud seikadele võib toetuda ka tänapäeval?
Posted in Kirikukalender
Kristuse sündimine on inimkonna ajaloo pöördepunkt
25. detsembril tähistame Kristuse sündimise püha.
Posted in Uudis
Peapiiskop Urmas Viilma: omikron alistub taevasele Oomegale ning rahvaloendusel selgub eestimaalaste usugeen
Peapiiskop Urmas Viilma jõulujutlus Puhja kirikus 24.12.2021.
Posted in Uudis
Peapiiskop Urmas Viilma teeb lõppevast aastast kokkuvõtte tänases Aktuaalses Kaameras
Jõululaupäeva Aktuaalses Kaameras jõuab ERR vaatajateni ajakirjanik Anne Raiste tehtud intervjuupeapiiskop Urmas Viilmaga. Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kantseleis salvestatud intervjuus vesteldi lõppevast aastast ja sellestki, milliseid mõtteid tekitab omikron.
Jeesus Petlemmast – salajane Messias
Miks pidi Jeesus sündima väikeses Petlemmas, vaikses ja märkamatus paigas, mitte naabruses asuvas pealinnas Jeruusalemmas?, arutleb vaimulik ja teoloog Arne Hiob.
Misjonäride videotervitused kõikjalt maailmast
“Misjonikeskuse poolt soovime Teile Kristuse sünnipäeva puhul üleloomulikku rõõmu ja rahu! Õnnistatud jõuluaega!” kirjutab EELK Misjonikeskuse pere misjonäride pühadepostituses. Advendikalendri viimane aken avaneb Saku lastekiriku laulu saatel.
Eesti Piibliseltsi jõulutervitus
Traditsioonilise sünnipäeva tähistamise asemel märgib 14. detsembril 30-aastaseks saanud Eesti Piibliselts oma tähtpäeva videotervitusena koos tagasivaatega möödunud kolmekümnele aastale.
Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus 2021
Eesti Kirikute Nõukogu soovib kõigile õnnistatud jõulupühi ja saabuvat 2022. aastat!
Posted in Peapiiskopi läkitus
Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2022
Peapiiskop Urmas Viilma läkitus kõigile Eestimaa kogudusele jõulupühadel A.D. 2021
